Loovus kõrgkoolis: probleemõpe ja inkubatsiooniprogrammid

Loovuse arendamine on ka kõrgkoolis väga vajalik. Loova mõtlemisega isiksus suudab ju elus ja tööturul paremini hakkama saada. Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis on erinevates õppeainetes paar aastat tegeldud probleemõppega. Selle raames kaardistavad tudengid ettevõtete kitsaskohti ja proovivad neile lahendusi leida. Õppetöö raames käiakse ettevõtetes kohapeal, et oma silmaga näha sealset tegevust, ja kasutatakse ära asjatundjate igapäevatööst pärit teadmisi. Näiteks on tehtud mitmesuguseid ettevõtte majandusarvestuse, maamajandusökonoomika ja põllumajandusökonoomika analüüse.

Loovuse arendamine on tänapäeval vajalik paljudes valdkondades selleks, et pakkuda raha ja keskkonda säästvat innovatsiooni, ning teiseks seetõttu, et tarbijad ei rahuldu enam masslahendustega.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on hoidnud alal suulise vastuvõtuintervjuu traditsiooni, kus ühe kriteeriumina hindame kandidaatide loovust. Meile meeldib, kui tudengid suudavad meil õppides oma loovust veelgi arendada. Näiteks on meie ainekavas Vallo Nuusti loovkirjutamine. Meil on võimalus, et tudeng uurib lõputööna süvitsi teda huvitavat valdkonda või teeb hoopis ajakirjandusliku või suhtekorraldusliku individuaalprojekti.

Sama kohtab mujalgi meie ülikoolis. Tean, et majandusteaduskonna juures tegutsevas ettevõtluskeskuses on majandusõppes olulisel kohal tudengite loovuse arendamine. Loomulikult, vaid loov ettevõtja võib saada tõeliselt edukaks!

Estonian Business Schoolis on tudengite loovust vaja arendada selleks, et nad tihenevas konkurentsis näeksid uusi ärivõimalusi. Ka neid, mille jaoks Eesti kitsaks jääb. Selleks kasutame kõigepealt tudengiettevõtete programmi, kus tudengite tiimil tuleb enda äriideest lähtudes tegelik ettevõte käima lükata.

Äriideede uudsust püüame suurendada inkubaatoriprogrammis, viies EBSi tudengeid kokku näiteks Eesti Kunstiakadeemia tudengitega, aga ka teiste riikide üliõpilastega. Kontaktide mitmekesisus suurendab loovust. EBSis on palju vahetusüliõpilasi teistest riikidest ja see on lisaressurss loovuse arendamiseks, et mitte ainult omas mahlas keeda.

EBSi üliõpilasi aidatakse oma ettevõtlusorientatsiooni analüüsida - millisel määral ollakse orienteeritud innovatsioonile ja koosloomisele? Muudatuste juhtimise aines treenime nii loova mõtlemise võtteid kui ka oskust loovaid ideid ellu viia.

Suurem loovus on vajalik. Kool piirdub pahatihti faktide pähetuupimisega ning tudengihakatise väljasaamine neist pealesunnitud raamidest võtab omajagu vaeva.

Miks seda teha - et ta oma pead sihipäraselt kasutaks, mitte ainult mütsinagina. Alustada saab ülesannetega, mis eeldavad oma peaga mõtlemist, mitte tuima kopeerimist näiteks Vikipeediast.

Ebastandardsed ülesanded, distsipliini raamidest väljasundimine, juhendamine - need on paar asja, mida ise olen tudengitega praktiseerinud.

Autor: ÄP