Põllumehed muutuvas maailmas

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rääkis, et mõttevahetus on parem kui näiteks õunavahetus: "Kui mul on õun ja sul on õun ja me need ära vahetame, siis on pärast ikkagi mõlemal üks õun, aga kui mul on mõte ja sul on mõte, siis pärast mõttevahetust on kummalgi kaks mõtet." Veel rääkis Seeder ELi toetustest näiteks, et kaudsed toetused kasvavad otseste toetuste arvel.

Ministri nõunik Alar Oppar soovitas põllumeestel julgemalt võlakirjaturule vaadata, sest võlakirjade abil raha kaasamine võib osutuda soodsamaks kui laenu võtmine.

Peale Opparit kõnelema hakanud DeLavali juht Vahur Tõnissoo hirmutas aga kohaletulnud tõsiselt ära: 50 aasta pärast saabub ökokatastroof ja maailm saab otsa. Veel rääkis Tõnissoo maailmaturu praegusest olukorrast - piima pole, lehmi samuti mitte, piima tarbimine kasvab 2,5 protsenti aastas, tootmine aga vaid 1,5 protsenti aastas ning piim ja piimatooted liiguvad sinna, kus raha on.

Õnneks ei pakutud järgnenud lõunapausil loomaliha, kohaliku Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilased olid söögiks valmistanud sealiha ja kala.

Pärast lõunat rääkis SEB makroanalüütik Ruta Eier majanduse konkurentsivõimest ja glokaliseerumisest, Eesti tugevustest, nõrkustest ja võimalustest, teadus- ja arendustegevuse seisust. Ettekande lõpul rõhutas Eier, et finantseerimine on olemas, vaja on vaid ideid, ning soovitas, et kui endal ideid ei ole, räägi naabrimehega, mispeale kõlas saalist irooniline "Ei iial!" ja hulk naerupahvakuid. Sellega oli jää murtud ning õbluke Eier sattus karuste meeste küsimusterahe alla.

Tõnissoo jutust inspireeritult küsisid põllumehed, kas pank on peatselt saabuvale ökokatastroofile juba mõelnud ning kas pikaajalist laenu saaks.

Tartu Ülikooli inimgeograafia vanemteadur Tiit Tammaru teatas aga, et maailma rahvastiku juurdekasv on vaikselt peatumas ning Maa elanike arv peaks kusagil 11 miljardi kanti jõudes stabiliseeruma, kui isegi mitte vähenema. Samas jäi Tammaru ettekandest kõlama mõte, et ega meid, eestlasi kauaks pole, sündimus on meil alla taastootmispiiri.

Maalehe juhatuse esimees Kadi Lambot õpetas põllumehi ajakirjandusega suhtlema.

Lõpetuseks kõneles politoloog Rein Toomla globaalsetest julgeolekuriskidest.