Eramu kliimasüsteem on mugava kodu alus

Paljude inimeste jaoks on kevad see aastaaeg, kus alustatakse uue kodu ehitustöödega või vana renoveerimisega. Ikka ja jälle tekivad küsimused, kuidas ühte või teist asja teha ja milliseid tooteid valida.

Selge on see, et lõplikku tõde on väga keeruline välja selgitada, kuid professionaalsete partnerite abiga saab suuremaid vigu vältida. Siinkohal tahaksingi pikemalt peatuda kliendi enda kodutöö tähtsusel kliima- ja küttesüsteemide planeerimisel ehitusprotsessiks.

Esimese asjana eramu ehituse juures tuleb koostada arhitektuurne projekt. Ilma projektita eriosadele hinnapakkumisi võtta ei saa. Teisena tuleb alustada eelarve kokku panemisest. Kui see on valesti tehtud, on hilisemad probleemid kerged tulema.

Kui eelarve koos, algab süsteemide projekteerimine. Ilma projektita te võrdväärseid lõplikke hinnapakkumisi ei saa. See, mida üks firma peab elementaarseks, peab teine firma ilmtingimata lisavarustuseks. Paraku hinnapakkumisest seda välja ei loe ning hiljem tuleb puuduvate tööde eest lisaraha juurde maksta.

Kes ehitab teist või kolmandat maja, sellele peaks olema tuttav olukord, kus üks pakkuja ütleb, et projekt on mõttetuid asju täis, ja teine, et sealt on pooled asjad puudu. Nii selgub tõde juba projekteerimisstaadiumis. Aga kui projekti ei ole, siis te ju ei teagi, mida te makstud raha eest saate.

Kui projektid on valmis, tuleb otsida firmad, kellele saata hinnaküsimine. Üks paremaid mooduseid on selleks Neti otsingumootor. Tutvuge firmade kodulehtedega. Lugedes süsteemide ja toodete tutvustusi, on võimalik aru saada, mis firma millisel alal tugev on. Toodete hulk ja reklaamiribade arv ei näita midagi. Loevad tekstid, mis seletavad teile lahti keerulised nüansid.

Päris kindel on see, et kõik firmad Eestis ei jaga samu seisukohti. Seepärast ongi kasulik tutvuda kodulehel oleva informatsiooniga, et hiljem seda kasutada lõppvooru pääsenud firmadega läbirääkimistel. Pakkumisi eriosadele soovitan võtta ka siis, kui olete plaaninud töövõtja valiku usaldada ehitajale.

Minu praktikas on küll nii, et kõige hullemad juhtumid on pärit just sellisest kombinatsioonist. Ma näiteks ei ole veel kuulnud ühtegi eraisikut, kes oleks tingimuseks seadnud, et süsteem peab vastu pidama garantiiaja, mis edasi, see pole enam oluline. Ehitajatel on see suhtumine kahjuks täiesti tavaline.

Kui kõik pakkumised on saabunud, võiks vaadata, kui kiiresti keegi oma pakkumise ära saatis. Sellest saate aimu, millise müügimehe otsa te sattunud olete. Ei saa väita, et kiirus garanteerib parima lahenduse, kuid küsida võiks küll, miks pakkumise koostamine teistest pakkujatest kauem aega võttis. Nendest vastustest saab juba üht-teist järeldama hakata. Seejärel töötage kõik pakkumised korralikult läbi.

Keegi ei väida, et see on lihtne töö, kuid uskuge mind, suured rahad hoitakse kokku just selles etapis, kus tuleb välja selgitada optimaalne lahendus just teie vajadustele. Hilisem hinnatäpsustus tuleb muidugi läbi teha, kuid need summad on juba tühised.

Soovitan eelarvamusega suhtuda ka liiga odavatesse pakkumistesse. Tavaliselt ei kujune need hilisemal kasutamisel enam sugugi kõige soodsamateks. Te kas kaotate oluliselt mugavuse arvel või maksate halvemal juhul kordades suuremaid püsikulusid. Kui pakkumine tundub kahtlane, võtke see kaasa ja küsige arvamust mõnest konkureerivast firmast.

Paljudel inimestel on eksiarvamus, et hinnapakkumine on konfidentsiaalne dokument. Ei ole. Eraisik võib oma hinnapakkumist näidata, kellele tahab, ja vajadusel konsulteerida, kellega tahab.

Viimase sammuna tuleb enne ehitustöödega alustamist sõlmida leping. Siin juhiksin tähelepanu kuldsele reeglile: dokumendid, millele te allkirja annate, tuleb enne läbi lugeda!

Tihti on nii, et lepingu sõlmimisel antakse teile hunnik lepingulisasid, mis tegelikult kujundavadki pakkumise hinna. Nendes lisades on reguleeritud töövõtupiirid ja tööde maht. Sellisel juhul soovitaksin küll aja maha võtta ja nende dokumentidega põhjalikult tutvuda.

Paigaldusfirmad, kes lühendavad kollektori pikkust, saavad pakkumise hinna oluliselt odavamaks. Lühike kollektor toob aga kaasa elektrikulu tõusu ja maapinna haigestumise.

100 meetrit maakollektorit maksab koos piiritusega 7000 krooni. 7000 krooni on aga piisav argument, et klient valiks soodsama pakkumise.

Mis aga kaasneb lühema kollektori valikuga, see jäetakse loomulikult kliendile rääkimata. Esiteks muidugi tõuseb elektrikulu, kuid minu arvates veelgi hullem on oht maapinna haigestumiseks.

Viimased talved on olnud väga kõrge keskmise temperatuuriga ning probleeme pole tekkinud. Kuid ega see nii jää. Kahjuks ei ole ma ühegi kliendi käest kuulnud, et teda sellest ohust teavitatud oleks. Mis saab siis, kui tuleb kaks külma talve järjest ja suvi on jahe? Siis tekib igikelts, kevad teie maalapil tuleb oluliselt hiljem ning kui toru on pandud väga palju alla normi, surevad nii puud kui ka taimed.

Ma olen kuulnud väiteid, et kui on hea soojuspump, siis võibki maakollektor lühem olla. Tule taevas appi! Loogika on täpselt vastupidine. Mida parem on soojuspump, seda pikem peab olema maakollektor.

Maasoojuspump ammutab suurema osa soojusenergiast maapinnast ning väiksem osa energiast tuleb elektrist.

Kui maasoojuspump on väga hea, tarbib ta vähe elektrit ning maakollektor peab selle kompenseerima.

Kollektori pikkus on otseses seoses köetava hoone aastase soojusvajadusega. Kui kollektor on liiga lühike, saab soojus maapinnast otsa ja maapind hakkab enneaegselt külmuma.

Üks tähtis loogika kollektori dimensioneerimise juures on veel see, et maapind on kõikidele soojuspumpade müüjatele üks. Ei ole kuidagi võimalik, et sama maapind annab firmadele erinevalt soojust välja.

Kui klient küsib maasoojuspumbale hinnapakkumist, peaks teoreetiliselt kõikidel pakkumistel olema kollektori pikkus võrdne.

Praktikas võib see number mõnevõrra erineda, kuid üle 5% ei tohiks see erinevus olla. Minuni on jõudnud aga pakkumisi, kus erinevus on 50%. 30% erinevused on täiesti tavalised.

Autor: Priit Pärn