Gruusia reformid võtavad hoogu juurde

Gruusia naudib kiiret majanduskasvu, mis kiirenes 2006. aasta 9,4 protsendilt mullu 12,4 protsendile. Kiire majanduskasv oli inimeste ettevõtlikkuse, kiire krediidipakkumise, kiiresti kasvava keskklassi tarbimise, ekspordikasvu, välismaal elavate grusiinide rahasaadetiste kasvu ja väga võimsa otseinvesteeringute kasvu tagajärg.

Läinud aastal loodi 4,5 miljoni elanikuga Gruusias umbes 50 000 uut ettevõtet, mis kasvatas ettevõtete arvu 350 000ni.

Gruusias muutub 2009. aastast kohustuslikuks ülejäägiga riigieelarve, kusjuures ülejääk läheb kahte asutatavasse riigile kuuluvasse investeerimisfondi.

Selle aasta oktoobrist muutub keskpanga rahapoliitika väga karmiks - inflatsioonieesmärk ei tohi ületada 10 protsenti või keskpankurite pead hakkavad lendama.

Gruusia näeb end piirkonna finantskeskusena. Selleks kaotatakse 1. jaanuarist 2009 tulumaks kapitalikasvult, dividendidelt ja intressidelt, ütles Gruusia peaminister Lado Gurgenidze laupäeval Tallinnas investeerimisringkonda kuuluvatele inimestele mõeldud lõunasöögil. Börsil saavad tehinguid teha riigis tegutsemata kõik finantsvahendajad, kes tegutsevad juba mõnes OECD riigis. Börsile lubatakse väärtpabereid mis tahes vääringus.

Kuid Gruusia ei piirdu vaid finantsvaldkonnas maksude reformimisega. Selle aasta alguses alandati ettevõtete tulumaks 20 protsendilt 15 protsendile. Eraisikute tulumaksu kärbitakse viie aastaga 25 protsendilt 15 protsendile, kusjuures mitte mingisugust sotsiaalmaksu ega haigekassamaksu ei eksisteeri. Sotsiaalsed programmid moodustavad 32 protsenti riigieelarvest (2007. aastal 29 protsenti).

Peaminister ütles, et nad tahavad investoreid, kes ehitaks energianäljas Türgi kõrvale väikeseid hüdroelekrijaamu, mida võiks olla tükki 50.

"Meie müüme maa, investor lubab ehitada elektrijaama. Kui ta teeb seda, on kõik, mis ta elektri müügist teenib, investori oma," selgitas ta.

Samuti rõhutas Gurgenidze, et nende maa on energia osas sõltumatu riik, neil on hüdroressurssi rohkem kui Norral.

Igaüks, kellel on kümme hektarit maad, võib saada erimajandustsooni loa. Praktiliselt kõigi kaupade imporditariifi 0%.

Gruusia on majandusvabaduselt maailmas eesotsas. Maailmapank nimetas Gruusia maailmas suurimaks reformijaks 2006. aastal.

2008. aastal liigitas sama organisatsioon Gruusia maailmas äritegemise lihtsuselt 18. kohale.

Heritage Foundation paigutas 2007. aastal Gruusia majandusvabaduse osas maailmas 35. kohale.