Kümblustünn toob veemõnud koduaeda

Asko Valdmann 01. aprill 2008, 00:00

Puidust soojaveetünn muudab iga saunaõhtu meeleolukaks ja omapäraseks ning ilmestab samal ajal ka koduaeda.

Tünne on nii sisemise kui ka välimise ahjuga. Harjumaal asuva Jõekääru Perepuhkuse puhkekeskuse peremees Gert Tšistjakov soovitab tünni valides silmas pidada seda, kui palju on umbkaudu saunalisi, kes seda mõnu nautima hakkavad.

"Pole otstarbekas osta suurt tünni, kui aktiivseid saunalisi on vaid paar-kolm," arvab ta. Tünni paigutuse koduaias võib igaüks ise otsustada, kuid soovitatav oleks tünnile leida kivialus või ehitada alus puidust. Põhjus on lihtne: nimelt võib tünnist välja voolav vesi ilusa kodumuru porimülkaks muuta ning pidev kokkupuude niiske maaga ei tee tünnile head.

Kasutatud vett võib koduaia olemasolul kasutada peenarde või muru kastmiseks. Tiiki pole vett kõige mõistlikum juhtida, kuna vees leiduvad mikroosad võivad tiigis vetikad vohama panna.

Kümblustünni kütmine võtab olenevalt suurusest aega kolm kuni neli tundi. Täpne kütmise aeg sõltub eelkõige välistemperatuurist ning köetava vee soojusest. Mõistlik on kütmise ajal hoida tünnil kate peal, et vesi kiiremini soojeneks.

Samuti hoiab kate eemale tuulega tünni lendavad puulehed ja muu prahi. Veetemperatuuri ühtlustamiseks tuleks vett kütmise ajal segada, aeg-ajalt vett kraadides.

Mõnus kümblustemperatuur on 36-37 kraadi, mis suvel ajal võib ka madalam olla, kuid kindlasti pakub meeldiva elamuse talvisel ajal.

"Kindlasti ei tohi ahju kütta siis, kui tünnis vett pole," hoiatab Tšistjakov. Ilma veeta kütmine võib esiteks tünni süüdata ning teiseks on oht ka ahi läbi põletada. Niisiis peab enne tünni veest tühjendamist olema veendunud, et ahi on maha jahtunud.

Kütmiseks soovitatakse kasutada kuivi lühemapoolseid lehtpuuhalge, mis ei tekitaks põledes liigset tahma ega eritaks tõrva. Nii püsib ahi puhas ja kestab kauem, pakkudes kümblustünni mõnusid pikemaks ajaks.

Pärast iga saunaõhtut tuleks puidust kümblustünn seestpoolt tugeva harjaga üle nühkida ning eemaldada tünnist praht (vihalehed, puuokkad jne).

Üle paari kütmiskorra tasuks saunaahju tuhast puhastada. Lisaks soovitavad tootjad tünni korra aastas linaõliga üle pintseldada tagamaks puidu pikema eluea.

Kuumal suvel võiks tünnis vähemaktiivse kasutamise korral vett sees hoida, et vältida puidu päikese käes pragunemist. Tihedama kasutamise puhul pole eelmainitu aga probleem.

Kümblustünni lõhkikülmumise vältimiseks tuleks talvisel ajal tünni tühjana hoida.

Nagu paljude teiste kaupadega, saab kümblustünnilegi osta juurde lisavarustust. Jõekääru Perepuhkuse tünnile on lisaks ostetud tünnikate, trepp, jookide serveerimise alus ning nagi.

Trepp teeb tünni sisenemise ja sealt väljumise mugavaks, kate hoiab tünnivee puhtana ning on hea abimees talvise kütmise korral. Jookide alusele on saunas sulistamise ajal mõnus pudelis või kruusis olev märjuke toetada ja nagisse rätik end ootama jätta.

Kui ülejäänud lisavarustus on vaid soovituslik, siis kindlasti oleks mõttekas tünnile lisaks osta vähemalt trepp ja kate.

Kümblustünne pakutakse kahesuguste ahjudega. Alumiiniumist ahju miinuseks on selle kuumakartlikkus. Nimelt, kui lasta kas või kogemata tünnist vesi välja siis, kui ahi alles soe, mõjub see alumiiniumile saatuslikult. Seetõttu peaks eelistama roostevabast ahjuga kümblustünni.

Lisaks on miinuseks sõelaga äravooluauk, mis väga kergesti juba väiksemastki sodist ummistub. Samuti on ebamugav paigaldada äravooluaugu ette korki. Augutäiteks sobib näiteks hästi ka parajalt pikk puidust kaigas, mida on mugav paigaldada ning sama lihtne eemaldada.

Kui kümblustünni vastu huvi tunnete, mõelge kindlasti veel kord läbi, millise suurusega tünni tarvis läheb, uurige eri tootjate pakutavat ning juba saategi tünnimõnusid nautima hakata.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing