Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Plõks ja kogu maja on automaatika kontrolli all
Võib öelda, et koduautomaatika kasutusvõimalused on peaaegu piiramatud, kõik oleneb inimese fantaasiast ja sellest, kui suurt mugavust ta oma kodus saavutada soovib. Põhilised valdkonnad koduautomaatika kasutamisel on maja turvasüsteemid, audio-videotehnika juhtimine ja elektriseadmed. Lülitades need kõik ühtsesse süsteemi, saame endale luua moodsa mugavuse, mis teeb elu lihtsamaks ja muudab kodusviibimise nauditavaks.
Ei tasu karta, et automatiseeritud hoone muutub justkui mingiks iseseisvalt mõtlevaks robotiks, mis elu maja elaniku eest juhtima hakkab. Hooneautomaatika ainus eesmärk on muuta inimese elu mugavamaks ja säästa teda rutiinsetest tegevustest. Et seda saavutada, on tehnoloogia loodud võimalikult lihtne ja kasutajasõbralik, nii et uute käskluste andmine ei nõua eriharidust ega mitmetunnist programmeerimist.
EIB Elektri tootejuht Juhan Toodo ütleb, et võlu seisnebki süsteemi lihtsuses, terve maja juhtimise saab koondada ühe juhtpaneeli alla. "Ei ole vaja mitut eraldi automatiseeritud süsteemi, kus kütet käid reguleerimas keldrist, maja turvasüsteemide haldamiseks on näiteks esikus juhtpaneel ja valgustuse juhtimiseks eraldi pult. Kõik need süsteemid saab panna koos tööle ja üksteist mõistma."
Süsteemide ühilduvuse oluline kasutegur tuleb välja näiteks hoone kliima juhtimisel. Klassikaliselt juhitakse maja kliimat ventilatsiooni, kütte ja jahutusega ning tavaliselt ei tea need süsteemid üksteisest midagi. Keskküttesüsteem kütab, et saavutada etteantud temperatuur, kliimaseade jahutab ning ventilatsioon on täiesti eraldi. Sageli töötavad nad kõik koos ning üksteisele vastu. Hooneautomaatika võimaldab kõik kolm ühildada, nii et küte ja konditsioneer arvestavad üksteisega, ventilatsioonisüsteem analüüsib õhukvaliteeti ning reguleerib ennast sellele vastavalt.
Süsteem on lausa nii taibukas, et suudab iseseisvalt võtta vastu otsuse, kas on otstarbekas lülitada sisse jahutav kliimaseade või suunata ventilatsiooni kaudu majja välisõhku.
Ka aknakatted saab programmeerida käituma vastavalt ilmaoludele. Suvisel päikeselisel päeval sõidavad aknakatted ette, et tagada majas mõnus jahedus, talvel aga liiguvad päikesepaistelisel päeval kardinad eest, et lasta soojus tuppa. Pikemas perspektiivis annab sellise tehnoloogia kasutamine olulise energiasäästu.
Turvalisust lisavaid ja energiat säästvaid funktsioone on veel palju. Energiasäästu kõrval aitab automatiseerimine muuta elu mõnusamaks. Enne koju saabumist on võimalik telefoni teel panna kütte saun või tööle kohvimasin, et koju jõudes oleks kõik juba valmis.
Kuna valdkond on lai ja automatiseerida võib kodus peaaegu kõike, mis vajab elektritoidet, on hinnast raske rääkida.
Kõik oleneb sellest, millised süsteemid automaatikasse lisatakse, kuni selleni välja, millised lülitid klient valib. Küll aga võib seda öelda, et kui on plaan oma uues kodus koduautomaatikat kasutada, tasub kindlasti juba ehitusjärgus elektri lihtprojekti asemel võtta automatiseeritud elektriprojekt. Isegi kui kõiki funktsioone kohe kasutama ei hakata, jätab see võimaluse hiljem väga lihtsalt ja peaaegu lisakuludeta panna juurde mitmesuguseid mugavus- või turvaprogramme."
Hinnaskaala on väga lai. Kui lihtsamate moodulite hind võib jääda paari tuhande krooni piiridesse, siis komplekssed lahendused võivad küündida kuni tuhande kroonini maja ruutmeetri kohta.
Kodu automatiseerimiseks on mitmeid tootesarju, mis töötavad erinevalt.
Mooduleid on sadu ja Juhan Toodo soovitab enne otsustamist hoolega läbi mõelda, milliseid funktsioone automaatika peaks täitma. Kui inimesel on esialgu soov automatiseerida vaid maja küttesüsteem, tasub mõelda, kas tulevikus võiks ühtse juhtimise alla koondada ka näiteks signalisatsiooni ja maja valgustuse.
Osa süsteeme võimaldavad funktsioone hiljem lihtsalt lisada. Paljud teised seda aga ei võimalda, automatiseeritakse täpselt see, mida oled soovinud, ja hiljem enam midagi juurde panna ei ole võimalik.
Maja ehitades otsustasime kliima ja valgustuse juhtimise automatiseerimise kasuks nii sisekujunduslikest kui ka praktilistest kaalutlustest lähtuvalt.
Kuna maja on suur ja tube palju ning mitmetes ruumides on põrandaküte, siis esiteks oli minu jaoks oluline vähendada igasuguste lülitite ja ekraanikeste hulka seintel, need näevad koledad välja. Automatiseerimisega saavutasime selle, et on üks juhtpaneel ning nupud ja lülitid seintel ei riku üldilmet.
Teiseks põhjuseks on mugavus, oluliselt lihtsam on teha kõike ühe ekraani ees, mitte joosta mööda maja ja lülitada välja tulesid või kütet. Automaatika loob sellise mugavuse, et kütte reguleerimisele ei pea ise üldse mõtlema, süsteem jälgib kõike. Esialgu tundus, et üle 200 000kroonine investeering automaatikasse on liig, kuid olen saavutatud aja kokkuhoiu ja mugavusega rahul.
Autor: Katrin Romanenkov