Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Harmoonia või kaos? Vorm otsustab

    Heites põgusa pilgu Eesti arhitektuurile, võime nentida vaid üht - siin puudub ühtsus. Seda pole kunagi olnudki. Meie heitlik ajalugu ja lühikesed rahuperioodid ei lasknud tekkida suurematel, läbikomponeeritud ja terviklikel linnaosadel. Nii on meil alati olnud kõrvuti puitmaja ja kivimaja, klassitsism ja funktsionalism.
    Tallinna vanalinna erinevate ajastute arhitektuuris on siiski ka midagi ühist. See on mastaap, st hoone visuaalne suurus võrrelduna naaberhoonetega.
    Nõukogude võimu "viljastavates tingimustes" suudeti vanalinn kui "konservatiivsuse kants" ümber kujundada, pikkides siia-sinna ühtse mastaabiga tohutult suuri eesrindlikke karpe, näiteks Kirjanike Maja Harju tänaval.
    Keskkond mõjutab inimest. Tõenäoliselt puudub paljudel meie hulgast see harmoonia alge, mis saadakse varajases lapsepõlves ja teismeeas ümbritseva ruumi tunnetamise kaudu. Seda asendab pahatihti ükskõiksus ja egoism.
    Teen nii, nagu mulle meeldib, ja naaber tehku, mis talle meeldib - sellist mõtteviisi nimetatakse tänapäeval liberalismiks. Samas ei ole me täielikult loobunud tasakaalu otsingutest ja nõudmisest meid ümbritsevale tehiskeskkonnale.
    Võib-olla on eestlaste harmoonilise terviklikkuse vajadus tingitud traditsioonist. Oleme ju mitme sajandi kestel imetlenud arhitektuurselt läbikomponeeritud mõisaid ja parke. Jaapani traditsioonis näiteks tegeletakse valdavalt vaid konkreetse hoonega. Tänavat ei tajuta seal tervikuna ja seetõttu pole mingit tähtsust, milline on naabermajade stiil.
    Eestis on viimastel aastatel võetud suund tervikpiirkondade arendusega tegelemisele. Jahenenud majanduse tingimustes võib eeldada, et see trend jätkub kiirenevas tempos. Põhjus on lihtne. Seesama enese ümber harmooniat otsiv inimene vaatab kõigepealt seda, mis paikneb soetatava/renditava pinna ümbruskonnas ja alles seejärel asub hindama konkreetset maja, korterit või rendipinda.
    Keskkond, kus üks maja hüüab teisest üle ja tugifunktsioonid (sealhulgas ühiskondlik transport), vabaaja veetmise võimalused ja kaupluste lähedus puuduvad, ei ole enam nii atraktiivne, et selle eest turu keskmist hinda võiks küsida.
    Hoone vorm saab alguse lähteülesandest ja sellest, mida peetakse oluliseks. Enamasti kirjeldatakse vaid hoone funktsiooni ja seda, kui palju peab olema tube või töökohti. Väga harva esitatakse nõudmisi kavandatava hoone väljanägemisele ses mõttes, mida maja omaniku kohta räägib. Kas ettevõttest peab jääma avatud või suletud mulje? Kas hoones peegeldub äriühingu personalipoliitika ja suhtumine oma töötajatesse? Kas ettevõte on innovatiivne või tugineb pigem traditsioonilistele väärtustele? Imagoloogiline sõnum, mida hoone kandma hakkab, jääb sageli läbi mõtlemata.
    Stiili mõiste taandub tihti arutelule, mis on moes ja mis mitte. See pole siiski nii lihtne. Minu arusaamist mööda on stiilne maja ilus. Palju vähem tähtis on see, kas tuginetakse eesti traditsioonilisele arhitektuurile, st viilkatusega hoonele, või on tegemist modernistliku funkstiili või hoopis futuristliku orgaanilise arhitektuuriga. Määrab see, kui hästi on hoone antud stiilis vormistatud ja kui hästi sobitub ta ümbritsevasse keskkonda.
    Ei pea olema Marek Strandberg, mõistmaks, et meid ootavad ees olulised klimatoloogilised ja makromajanduslikud muutused. Viimase kinnisvarabuumi ajal oli esmatähtis ehitatavate ruutmeetrite arv, sest nõudlus oli vaja rahuldada. Nende ruutmeetrite hilisem ekspluatatsioonikulude suurus ei mõjutanud müügihinda ja seetõttu puudus motivatsioon energiateemaga tegelemiseks.
    Ekspluatatsiooni ehk jätkusuutlikkusega seotud küsimused on muutunud aktuaalsemaks. Räägitakse ehitise kestvusest, nullilähedasest energiakulutusest ehk maksimaalne sõltumatus välisvõrkudest ning loomuliku valguse, looduslike energiate ja intelligentse ventilatsiooni ärakasutamisest.
    Hooned kavandatakse olemaks osa vahetust ümbrusest ja suurest looduse ringkäigust. Kesk-Euroopas on aastakümneid püütud selle põhimõtte järgi ehitada.
    Soomes on hakatud tegema ettevalmistusi 80sentimeetriseks mereveetaseme tõusuks lähema 100 aasta jooksul. See ei tähenda, et keelataks vahetult vee äärde ehitamine, nagu Eestis seda vahel on üritatud teha.
    Oodata on ka tugevamate tormituulte tulekut ja sademete hulga suurenemist, mis toob kaasa täiendavaid nõudeid konstruktsioonidele ja trassidele. Uue eesmärgina on hoone aastaseks energiavajaduseks seatud 27 kWh/m2. Praeguses Eesti praktikas kuulub see pigem ulmevaldkonda, sest tavaline uuseramu küttekulu on 165 kWh/m2 aastas.
    Veel on meil võimalus saada energiasäästliku keskkonna loomisel kaasarääkijaks ning teha teene järeltulevatele põlvedele.
    Tõhustama peaks vastavasisulist koolitust kõrgkoolides ning toetama järjekindlalt ettevõtteid ja üksikisikuid, kes end jämeda kaabli küljest lahti ühendada soovivad.
    Energia säästmisega seonduv mõjutab hoonete konstruktsioone ja sisemist planeeringut.
    Oma väljendusvõimalusi otsib aga ka 60ndatel populaarne olnud nn orgaaniline arhitektuur. Tegu on traditsioonilisele kastarhitektuurile vastanduva, loodusvormidest inspiratsiooni ammutava stiiliga. Siiani on orgaaniline arhitektuur jäänud paljuski jõukate riikide mängumaaks, kuid tänu tehnoloogia arengule, mis võimaldab selliseid vorme lihtsamini projekteerida ja ehitada, võib ennustada kõikvõimalike eriskummaliste vormide ilmumist ka meie linnapilti. Vahelduse mõttes oleks see kindlasti positiivne.
    Paralleelselt kogub Eestis jõudu standardiseeritud ehitus.
    Tundub, et see on hea. Mitmed arhitektid on väljendanud mõtet, et parem hea tüüpprojekt kui kehv ainuprojekt. Professionaalne tüüpprojekt peaks olema koostatud nii, et ta sulandub valutult võimalikult erinevatesse olukordadesse ning loob hoone omanikule meeldiva elukeskkonna.
    Vaid ehitusloa tarbeks paari päevaga koostatud ainuprojekt seda pahatihti ei suuda ja nii tekivadki nn valjusti ropendavad majad.
    Tulevikuhoonete vorm on ilmselt enam mõjutatud keskkonna teemadest. Tõenäoliselt suureneb meil linnaehitusliku harmoonia otsimine ning kerkib ka eriskummalise kujuga maju, kus põrandad, seinad ja laed on viltu ja ka kõik muu ei paikne harjumuspärasel kohal.
    Autor: Indrek Allmann
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.