Kalev aina läheb, aga koju ei jõua

Härrad Oliver Kruuda ja Indrek Rahumaa, aeg on lõpetada šampanjaklaaside kõlistamine ja suud puhtaks rääkida, Kalevi aktsionärid tahavad selgust: mis firma õieti börsil hingitseb, miks ettevõtte turuväärtus kukub ja kes vastutab Kalevi käekäigu eest? Esmaspäevasest börsiteatest seda välja ei loe.

Kalevi puhul tekibki küsimus, kes on omanik, kui omanikku pole. Alta Capital pole tasunud Kalevi müügihinda, enne seda aga Kalev oma tütarfirmade osalust ei loovuta. Kruuda mõtted ja huvid on aga pigem meedias.

Kalevi kuue tütarfirma müük Alta Capitalile venib septembrist saadik. Esmaspäeval Oliver Kruuda ja Indrek Rahumaa vahel sõlmitud memorandum lubab, et tehing viiakse lõpule 30. maiks. Ootame-vaatame, päris kindla garantiina ei julge toimetus seda täna veel võtta. Näiteks loobus Olympic raskusi ennetades Läti kasiinoketi ostust.

Ainus kindel asi näib praegu olevat see, et Kalev on sisulise omaniku-vastutajata veel kaks kuud. Ja ehk ka see, et Rahumaa hakkab maksma 1. maist Kruudale viivist 8 protsenti ostuhinnast.

"Ma võin öelda, mille järele see asi lõhnab. Lõhnab selle järele, et ka globaalsetel rahaturgudel on asi närviline," ütles Äripäevale tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik. Rahumaa paistabki olevat rahutu globaalse rahaturu üks suurimaid teadaolevaid ohvreid Eestis.

Rahumaa jaoks muutub Kalevi ost järjest keerulisemaks, ehkki tehingut aitab korraldada pankade sündikaat, mille tegevust koordineerib Nordea Pank. Kui septembris oli Kalevi ostuhind hinnanguliselt 530 miljonit krooni (kuna Tere pole börsifirma, siis selle hinnast osapooled avalikult ei räägi), siis esmaspäevast on see juba 660 miljonit. Alta Capital on pooleteise aastaga investeerinud laienemisse 3 miljardit krooni. Rahvusvahelisel rahaturul muutub aga raha järjest kallimaks.

Parimas seisus ei pruugi olla ka Kalevi tütarfirmad, nende ostueelne analüüs võib aega võtta. Peamine põhjus müügi venimisel tundub siiski olevat ostja finantseerimisraskused - Rahumaa nõustus algsest suurema ostuhinnaga.

Kruuda jaoks paistab tehingu lõpule jõudmine olevat kindlamast kindlam. Ta on laene võtnud pea sama suures summas - 645 miljonit. Ent Kruudalgi pole just õnnepäevad käes, sest 8protsendiline igakuine viivis, 4,4 miljonit krooni, katab Kruuda igakuised laenuintressid, mis praegu ulatuvad 4,1 miljoni kroonini.

Kaks suurärimeest on jõudnud kompromisslahenduseni, mis aitab neid mõni aeg raskustega võidelda. Mis jääb aga Kalevi aktsionärile järele, kui mõlemad kõrbevad?

Autor: ÄP