Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lahendused kahe kõrva vahel

Ehitusinformatsiooni modelleerimine ühisel IT-platvormil, ehitaja tüüprollide tutvustamine, passiivmaja energiasäästu võimalused ja kõrghoonete ehitamise tehnoloogilise arengu seis - konverentsil osalejad said neil teemadel värskeimat infot. Omaette sessiooni moodustasid ehitusettevõtet otseselt puudutavad teemad ehitusfirma kriisijuhtimisest, turuolukorrast ja globaalsetest mõjuritest.

Soome ehitusekspert Anssi Koskenvesa Mittaviiva OYst, mis tegeleb ehitusalaste uuringute läbiviimise ja koolitusega, kõneles kriisijuhtimisest. Koskenvesa rõhutas oma ettekandes, et projektid ei kuku läbi lõppetapis, vaid alguses. "Mis põhjustas languse Soomes? Halvad otsused, mida ei tehtud pikaajalisest perspektiivist lähtudes," ütles Anssi Koskenvesa.

Kriise on tema sõnul võimalik teadliku tegutsemisega vältida või vähemasti nende negatiivset mõju minimaliseerida. "Ressursid, ajakulu ja kvaliteet - need kolm on vaja hoida omavahel tasakaalus ja see kehtib kõikidel turgudel. Ehituses me tegeleme projektidega ja iga projekt on unikaalne!" õpetab Koskenvesa ja lisab: "On vaja meeles pidada, et ka väikesed puudujäägid võivad viia suurte probleemideni."

Tartu Ehitus ASi tegevjuht Aadu Kivi toetus oma ettekandes "Olukorrast ehitussektoris ettevõtja pilgu läbi" Arengufondi raportile "Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated". Aadu Kivi pööras tähelepanu raportis avaldatud statistikale, mille kohaselt tööjõu tootlikkus on Eestis võrreldes teiste ELi liikmetega väga madal, kusjuures kõige suurem on tootlikkuse mahajäämus töötlevas ja hankivas tööstuses ning energeetikas ja ehituses.

Ehitustööde maht jääb Kivi sõnul sel ja järgmisel aastal 2003. aasta tasemele. "Meil on läinud liiga hästi ja see ongi tänaste ja homsete hädade põhjus. Oleks võinud ju varem mõelda, sest juba kaheksa aastat tagasi prognoositi 2006. aastast algavat langust ja 4aastast mõõnaperioodi," tõdeb Aadu Kivi.

Ettekandes püstitatud küsimusele, et kas lähema kahe aasta jooksul on 20 000 ehitusvaldkonna töötajat sunnitud ameti maha panema, vastas Kivi, et nii halvasti ei pruugi minna, aga ümberõppe võimalused peaksid küll käepärast olema.

"Elamuehitus on sügavas kriisis. Kui 2007. aastal moodustasid eluhooned 26% ehitistest, siis sel aastal võib veel 15-20% maha võtta. Mis puudutab mitteeluhoonete ehitamist, siis kui aasta tagasi osales pakkumistel 3-5 ehitusfirmat, siis nüüd on pakkujaid sabas 13-15. On tõenäoline, et mitteeluruumide ruutmeetri hind langeb 20%," räägib Kivi.

Tark Investor OÜ asutaja Kristjan Lepik selgitas oma ettekandes, et krediidiprobleemid USAs ja mujal maailmas mõjutavad otseselt Eesti majandust. Lepiku sõnul tuleb arvesse võtta, et majandusolukorra parandamiseks ei saa valitsus suurt midagi ära teha, sest otsused tulevad direktiividena Stockholmist. "Eesti majandust juhivad Baltikumis tegutsevad kommertspangad. Võime Kaera-Jaani tantsida, palju tahame, aga võti on Keskpanga käes," teab Kristjan Lepik.

Kinnisvaraäri pole enam lokaalne, vaid globaalne äri, kuna laenurahad on rahvusvahelised. "Eesti majanduskasv on olnud laenupõhine. Eesti turg ujutati laenudega üle, iga kuu paisati turule 3 miljardit krooni. "Laenuandmist aga lõpetada ei saa, sest süsteem tahab toitu. Õnneks on meil Rootsi pankadega ühine eesmärk: ka nemad tahavad, et Baltikumil läheks hästi," räägib Lepik.

Lepiku sõnul võtab kinnisvaraturul suure koguse müügisolevate objektide realiseerimine aega. "Põhi jõuab kätte järgmise aasta suvel. Ehitajatel läheb raskemaks 2009-2010, mil langevad äripindade ehitusmahud. Ees on ootamas rasked aastad ja mida teadlikumalt ja targemalt neile vastu minna, seda parem on tulemus," prognoosib ta.

"Tõusu ajal on kõik geeniused, aga nüüd on vaja püksirihma pingutada ja teha tarku otsuseid, et efektiivsust saavutada." Ettevõtjatel soovitab Lepik hoida pilk peal globaalsetel sündmustel, olla valmis keskkonnamuutustega kaasa minemiseks ja likviidsust hoida.

Autor: Tea Taruste