Uudised
1. aprill 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Renoveerimistöödega kaasnevad nõuded

Ehitise renoveerimist kavandades on omanikul vaja endale selgeks teha, missuguseid õigusaktides sätestatud nõudeid tuleb ehitus- ja rekonstrueerimistegevusel arvesse võtta.

Ehitise arhitektuurilisest väärtusest, ehitise asukohast või kavandatava renoveerimise ulatusest olenevalt võivad kehtestatud piirangud üksteisest oluliselt erineda.

Renoveerimistegevuse kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega võimaldab planeerida renoveerimiseks kuluvat aega ja kulutusi ning hoiab ära võimaliku õigusvastase tegevuse.

Ehitusseaduses nimetatakse rekonstrueerimiseks niisugust renoveerimist, mille käigus muudetakse või asendatakse ehitise piirdekonstruktsioone või muudetakse kande- ja jäigastuvaid konstruktsioone.

Nagu ehitamisel, peab ka rekonstrueerimine toimuma vastavalt projektile ning ehitusloa alusel. Projekt omakorda peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ning ehitusmäärusega.

Nõuetele vastava projekti alusel väljastatakse ehitusluba rekonstrueerimistööde tegemiseks, mis lisaks annab ka õiguse ehitise laiendamiseks.

Selleks, et välja selgitada, kas kavandatava renoveerimise puhul kohalduvad ehitusseadusega kehtestatud nõuded, tuleb kindlasti enne tööde alustamist teavitada kohalikku omavalitsust renoveerimiskavatsustest ning täpsustada, millised on renoveerimistööde arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused ning milliste asutuste ja isikutega tuleb renoveerimistööd kooskõlastada.

Enamasti on renoveeritav ehitis ajaloolise, arhitektuurilise või kultuurilise väärusega ning sellisel juhul tuleb renoveerimistööde kavandamisel ehitusseadusele, kohalike omavalitsuste kehtestatud ehitusmäärustele ja planeeringutele või projekteerimistingimustele lisaks arvestada ka muinsuskaitseseaduses ettenähtud nõudeid.

Muinsuskaitseameti (Tallinnas täidab sama funktsiooni kultuuriväärtuste amet) nõusolek hoone restaureerimiseks, sisemiseks ja välimiseks ümberehitamiseks, sisekujundamiseks ja remondiks on vajalik, kui tegemist on kinnismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva ehitisega.

Mälestiseks tunnistatud ehitistele tohivad projekte ja muinsuskaitse eritingimusi koostada ning ehitus- ja renoveerimistöid teostada üksnes muinsuskaitseameti väljastatud vastavat tegevusluba omavad ettevõtjad.

Muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste renoveerimistöid võib teha erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. Muinsuskaitseamet võib kavandatavate tööde iseloomust ja mahust lähtuvalt nõuda ehitusajaloolise uuringu tegemist, mille põhjal koostatakse muinsuskaitse eritingimused.

Eritingimused, mille hulka võivad kuuluda nõuded ehitise täiendavaks uurimiseks, säilitamiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja remondiks, on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud.

Kohalikel omavalitsustel on õigus piiritleda ajalooliselt väljakujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga alad, mis moodustavad säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku.

Ehituslikke kitsendusi võidakse rakendada miljööväärtuslikes piirkondades. Miljööväärtuslike hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad on määratud üld- ja detailplaneeringutega, planeerimise ja ehitamise, sealhulgas renoveerimise põhimõtted ning nõuded on sätestatud linna ja valla ehitusmäärustes.

Miljööväärtuslikul alal asuva ehitise rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade säilimine, restaureerimine ja võimalusel eksponeerimine. Väärtuslike objektide hulka võivad kuuluda fassaad, eksterjööri- ja interjööridetailid, sealhulgas aknad ja uksed, laudvooder ja muud detailid.

Kohalik omavalitsus võib miljööväärtuslikul alal asuva ehitise puhul nõuda enne remondi- või ümberehitusprojektide koostamist ehitusajalooliste uuringute tegemist.

Autor: Inge Lumiste