Piimaküllus viib hinna alla

Põlva Piima finantsjuhi Viljar Veevo sõnul on alates aprillikuust piima keskmine kokkuostuhind 5 krooni liiter, väiketootjatele alla sellegi. Hinnalanguse põhjus on Veevo sõnul odavas dollaris ning piima rohkes pakkumises maailmaturul.

"Aasta lõpus olid Ameerikas suured piimavarud ja ka nende toodang kasvas. Kui varem müüs näiteks Venemaale Euroopa Liit, siis nüüd ameeriklased," märkis ta.

Jõgeva Põllumajandustootjate Liidu juhatuse liikme Urmas Ingveri sõnul on USA piimatootjate eeliseks ka tootmissisendite madalam hind ning leebemad keskkonnanõuded.

Nii Ingveri kui ka Rakvere Piimaühistu tegevdirektori Toivo Raudveri hinnangul võib osa kohalikest piimatöötlejatest hakata maksma varasemast kuni neljandiku võrra väiksemat hinda. See mõjutab Ingveri kinnitusel nii väiketootjaid, kellele juba makstakse madalamat hinda, kui ka suurtootjaid, kes on teinud mahukaid investeeringuid näiteks keskkonnanõuete täitmiseks. "Nelja aastaga on piimatootjaid jäänud poole vähemaks ja arvatavasti on ka nüüd loobujaid," ütles ta.

Piimatootjad kahtlustavad, et töötlejad langetavad kokkuostuhindu omavahel kokku leppides. "Kui piima pole vaja, siis toimib nn ostjaturg ja müüjal pole midagi teha," märkis Ingver.

"Selliseid süüdistusi on ka varem olnud, aga see pole kunagi niimoodi olnud. Igaüks vaatab ikka ise, kuidas oma ettevõtet majandada," ei nõustunud Veevo väitega.

Piimatootjad oletasid, et hinnalangus on lühiajaline ning hind hakkab taas tõusma aasta teisel poolel. Veevo kinnitusel ei tohiks aasta keskmine piimaliitri hind tulla väiksem kui eelmisel aastal.

Lääne-Virumaal tegutsev Müüriku Farmer müüs eelmisel kvartalil piima 5.60 eest, nüüd tuleb piimaliiter ära anda viiekroonise vastu.

Päevas seitse tonni piima tootva Farmi omaniku Endel Mäesepa sõnul teenivad nad seetõttu päevas varasemast 4000 krooni vähem.

Mäesepp ütles, et tema farm tuleb praeguse kokkuostuhinna juures veel toime, sest kasvatatakse ka vilja ja rapsi, mille hinnaga võib rahul olla. Piimatootmise jätkamine sõltub mehe sõnul aga eelkõige tootmissisendite hinnast. Ta tõi näite, et kui varem maksis väetisetonn 4500 krooni, siis nüüd on hind 7000-8000 krooni.