Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ajalugu vaatamiseks kõigile
Eelkõige on see faktiderohkus, mis Maarjamäe lossi teisele korrusele kujundatud väljapanekusse aukartusega suhtuma paneb.
Trepist ülesminekul hüpleb pilk mööda valgusstendi, millel kirjas EV ajaloo olulisemad daatumid. Näitusekorrusel on kaks viita: parem osutab väljapaneku kronoloogilisse algusesse, vasak lõppu. Valin parema.
Satun kaarduvate seintega ruumi, mis on moodustatud valguspannoodest, millel helendavad läbisegi ajaloolised fotod ja suurendatud ajaleheväljalõiked. Detailikireva must-valge terviku sees hüpleb pilk mööda väikesi aknakesi, mille all on eksponeeritud omaaegsed sümbolesemed. Ühest minivitriinist jääb meelde omaaegse tsaariarmee traguni vormikuub, teisest Marie Underile kuulunud kübar.
Juba esimesest toast jääb kirev mulje.
Edasi minnes selgub, et analoogseid kumerate seintega kambrikesi on veel hulgi - igaüks neist täis teksti-, heli- ning esemelisi näiteid EV erinevatest perioodidest.
Paaris kohas avastan stendi küljes rippuvad kõrvaklapid, millest saab kuulata näiteks katkendeid Jaan Tõnissoni, Konstantin Pätsi, Johann Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kõnedest või hoopis näiteid Eesti luuletajate loomingust.
Ühes nurgataguses kambris konutab vana jalgratas, selle kõrval imedisainiga lapsekäru, grammofon, vana juuksuriföön ja muid huvitavaid omaaegseid tehnoloogilisi uuendusi. Seinad on kõikjal kirjud fotodest ning haruldaste dokumentide ja ajalehematerjali koopiatest. On karikatuure, lauanõusid, teenetemärkide ja oma raha väljapanekunurki, kunagisi Astoria ja Eva paberosside karpe ning tulitikke erinevate siltidega.
Tasapisi tüürin minevikust tänapäeva, vaatan üle metsavenna punkri ja lokkiva pabertapeediga vooderdatud nurgakese, kuhu on kujundatud nooruki tuba 80ndatest.
Oma kaasaega tagasi jõudes avastan, et kulunud on üle tunni, kuigi olin plaaninud näituse lihtsalt kärmelt läbi jalutada.
Kunstielamuse saan selle ajaga kätte, tõeline materjalisse süvenemine võtab aega ilmselt kordades rohkem.