Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Draamateater testib Grönholmi meetodit
Igatahes viib meie kaasaegne kataloonia näitekirjanik Jordi Galcerani vaataja tõepärasesse ärimaailma, kus rahvusvaheline suurkontsern otsib suurepalgalist ärijuhti.
Otsitav ei tohi olla hea inimene, kes paistab välja kaabakas, pigem kaabakas, kes paistab välja hea inimene.
Lavastaja Hendrik Toompere sõnul võiks lugu käsitleda ka kui koolitust tööintervjuu läbiviijatele, kes otsivad parimate isikuomadustega kommertsdirektorit, juhti üldse. Maailmakuulus rootsi teadlane Grönholm on välja töötanud ideaalse testide seeria, mida kasutavad tänapäeval kõik suurkorporatsioonid personaliotsingu lõppetappides.
Kandidaatidele antakse mängulisi ja väga kavalaid ülesandeid, nende improvisatsioone tööintervjuudel hinnatakse raudse loogikaga mudeli abil. Inimesed muutuvad selles mängus läbipaistvaks, nende tegutsemismotiivid on halastamatu selgusega meie silme ees.
"Nähtav pilt on päris elust: naljakas, hämmastav ja täis üllatusi nagu kriminaalromaan," võrdleb Toompere ning lisab, et Eesti ettevõtetes ja koolitusmaastikul toimuv on selle kõrval lapsemäng ning Grönholm absoluutne maatriks.
Lõpuni põnevat ja ootamatute pööretega süžeed tulevasele vaatajale ette jutustada ei saa, sest nii kaoks suur osa põnevusest seda vaatama minnes.
Et põhjust vaatama minna on, selleks annavad üldiselt kinnitust nii Postimehes kui ka Eesti Päevalehes ilmunud arvustused.
Teatrikriitik Madis Kolk möönab Postimehes, et ühe teatri seisukohast on "Grönholmi meetod" tõeliselt hea leid.
Seda esmalt aktuaalse teema - tööintervjuu olemuse, eeltöö ja tagajärgede - poolest ning teisalt tõestamaks, et tinglikult komöödiažanrisse liigitununa ei tähenda see teatrile publikuhuvi nimel pealesunnitud enesealandust, vaid on tõeline proovikivi.
Andres Laasik leiab Eesti Päevalehes ühe miinusena, et oleks näitlejate mäng realistlikum, oleks Draamateatris veelgi rohkem toredat koomikat.
Osades Margus Prangel, Jan Uuspõld, Raimo Pass, Harriet Toompere.
Autor: Ülle Hallik