Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Küsitlus
Marie Kukk, õpilane
Päevas istun arvuti taga umbes 4-5 tundi. Kõik oleneb päevast, tujust ja ajast. Arvutit kasutamata ei saa jätta, sest see on täiesti iseenesest mõistetav ja loomulik osa igapäevasest elust. Saan kõik oma toimingud arvutiga tehtud: teen koolitöid, hoian end maailmaga kursis, loen uudiseid, suhtlen sõpradega, kelle jaoks ehk kokkusaamiseks aega ei jätku ning lahutan meelt. Arvutimänge ei mängi.
Liigne arvutikasutamine on probleem juhul, kui see hakkab eraelu segama ja noor enam vabas õhus üldse aega ei veeda ning muid hobisid peale arvutisistumise ei oma. Kui noor annab endale aga mõista, et arvuti on kommunikatsioonivahend, ei leia ma, et see probleem oleks.
Elisabeth Heinsalu, üliõpilane
Ikka kasutan arvutit, keskeltläbi umbes 3-4 tundi päevas. Üldiselt vajan arvutit suhtlemise kergendamiseks, töö- ja kooliasjade tegemiseks, ka vaba aja sisustamisel on arvutist palju kasu.
Üldjuhul kasutan arvutit selleks, et kooli jaoks vajalikke asju teha ning suhtlemiseks, samuti sisustan arvuti abil vaba aega - väga hea on koos sõpradega arvutist filme vaadata, mänge mängida ja muudki teha.
Ma leian, et tegelikult ei ole arvutikasutus probleemiks. Probleem on aga see, et arvutikasutamist, eriti kui noored seda teevad, tõlgendatakse pahatihti kuritarvitamisena, mis aga ei ole üldse tõene.
Arvutikasutamise hulka ei pea küll tegelikult piirama, kuniks noored ise suudavad veel kaine mõistusega olla ja selle kõrvalt ka muude asjadega tegeleda.
Autor: Katharina Toomemets