Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mullune pealinna krimikaart: täpselt pooled tapatööd juhtusid kodudes

Võiks öelda, et ärge olge kodus. Kuid ega tänavalgi elu lustlikum ole. Klassikaline kuriteokokteil: joobes turist pimedal tänaval, nädalavahetuse öösel kehtib sajaprotsendiliselt. 2007. aastal anti üle kurgi ja rööviti paljaks 35 välismaalast, nendest 14 soomlast, nendest üle poolte joobes.

Kokku osales Tallinnas eelmisel aastal erisugustes kuritegudes kannataja ning kannatuste valmistajana kokku 1354 inimest. Nendest kurjategijaid 760 ja kannatanuid 594.

Ohtlikem tänav Tallinnas on pisut üle viie jooksva kilomeetri kesklinnast Kopli poolsaare teise otsa looklev Kopli tänav. 3,9 kuritegu kilomeetri kohta pandi toime Kopli tänaval. Kuid hoopis mahlasemaid numbreid näeme Vanalinna kõrtsidega palistatud Suur-Karja tänaval ning Viru Väljakul, kus mõlemal pandi toime 17 kuritegu. Peaasjalikult kaklused kõrtsi- ja ööklubikülastajate vahel.

Samas, Tallinnas ka vägistati ja tehti enesetappe, kuid politsei ei väljasta vägistamiste ja enesetapmiste kohta üksikasjalikku informatsiooni, lähtudes kannatanute ja ohvrite või nende lähedaste tunnetest.

Statistikast selgub, et eestlane on agressiivsem kui venelane või muu rahvusvähemus. Näiteks ründajad olid 238 korral eestlased, venelaste vastava 229 korra vastu. Tappa said aasta jooksul nii soomlased, ühendkuningriiklased, ameeriklased, norrakad, paar rootslast, kuid ka üks Iisraeli kodanik, üks türklane ja sakslane, üks mehhiklane, üks Küprose kreeklane ning vennasrahva esindaja Lätist.

Hea on aga vaadata numbrit, mis näitab, et 327 korral saadi kurjategija või kurjategijad vahetult pärast kuritegu ehk mõne tunni jooksul pärast pättust kätte.

See tähendab, et rohkem kui pooltel juhtudel jäid pätid kohe pärast kuritegu ka vahele.

Tallinna vanalinna endine elanik Tiit Vähi sõnab, et inimesed, kes elavad kesklinnas, peavad arvestama, et nad elavad just kesklinnas.

Ööklubi Angelilangeda juhataja Siim Kumari sõnab, et juhtumid, mis Sauna tänaval aset leidnud, pole olnud seotud nende maja klientidega.

"Angeli kliendid on rahumeelsed ja sõbralikud, kui aga tänavale juhtub mõni homofoob, siis üritame tagada oma klientide nii emotsionaalse kui ka füüsilise puutumatuse selliste kodanike eest. Angel kaitseb oma maja piirkonnas kõiki oma kliente," kinnitab Kumari.

"Kaklusi pole kaua näha olnud. Pole ka röövimisi ega rüselusi olnud. Meil on turvamees uksel ning probleeme pole. Tänavatel on küll palju inimesi, kuid mingeid juhtumeid ei ole tähele pannud," sõnas Suur-Karja tänaval asuva Nimeta Baari juhataja.

"Suitsetamise keeluga seoses on mõnevõrra sagenenud konfliktiolukorrad kesklinnas, kus asub enam lõbustusasutusi," kinnitab Põhja

Prefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Eerik Heldna.

Mängus on alkohol ning asjaolu, et inimesed kipuvad oma olukordi lahendama enam mitte mõistlikult, tõdeb Heldna.

Intervjuu Põhja Prefektuuri kriminaalosakonna politseidirektori Eerik Heldnaga.

Kui statistikat vaadata, siis tapmisi on Tallinnas vähe. Millest see tuleneb?

Ei saa nõustuda, et tapmisi on vähe. Võrreldes 2006. aastaga oli neid ju rohkem. Tapmiste arvu varieerumist aastate lõikes on paraku pea võimatu selgitada.

Ning tapmistest ju väga suures osas on mängus ühine alkoholitarvitamine ning selle käigus tekkinud konfliktid. Tegemist on sotsiaalse probleemiga.

Kuidas on muutunud avalikud vargused ja röövimised 2007. aastal varasemaga võrreldes?

Röövimised vähenesid võrreldes 2006. aastaga. Siin jällegi inimestele palve koheselt politseile juhtunust teada anda, et saaks n-ö kuumadel jälgedel tegutseda, mis annab tihti kohe positiivse tulemuse. Samas, joobes olekus varastel hommiku- või hilisöistel tundidel linnas liikuvad inimesed on ahvatluseks ka röövlitele. Joobes inimesel on suurem tõenäosus röövi ohvriks langeda.

Statistika näitab huvitavat tendentsi, et palju on tegemist noortelt inimestel varastatud mobiilide ja kraamiga, ka lastelt röövitakse. Kuidas on see viimasel ajal muutnud?

Ei ole üllatuseks, et kurjade kavatsustega tegelased otsivad ikkagi ohvreid vähemkaitstute hulgast.

Need on noored ja lapsed, kes oma vara, näiteks uusi mobiiltelefone demonstreerivad, mis jällegi äratab ka kurikaelte tähelepanu.

Teine suurem riskirühm, nagu juba öeldud, on röövimiste osas alkoholijoobes inimesed hilistel öötundidel, kes võivad tõenäolisemalt röövimise ohvriks langeda.

Milline on üldine hinnang Tallinna kuriteoaastale 2007?

Üldine hinnang on, et kuritegevuse tase oli jätkuvalt stabiliseerumas ning positiivsed näitajad olid röövimiste ja teiste isikuvastaste kuritegude üldine vähenemine.

Autovarguste jätkuv suur langustrend on kindlasti politseitöö üks positiivsemaid tagajärgi.