Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitusmaterjaliturult kaovad juhutegijad
Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevjuht Enno Rebane vastas reedel aripaev.ee lugejate küsimustele.
Kas Eesti ehitusmaterjalide tootjad on viimastel aastatel liigse optimismiga suurelt laienenud ja mahukaid investeeringuid teinud?
Arvan, et hõlptulu lootuses on tõesti turule tekkinud ettevõtteid, kes pole arvestanud muutustega ehitusvallas, ja mõnes sektoris võib tekkida probleeme. Ajutisi probleeme aitab hajutada osa sektorite ekspordipotentsiaal, samuti osa ettevõtete välismaiste omanike suuremad turuvõimalused ning see, et mitmed tootjad on tootmist laiendanud omavahenditest, seega finantsprobleeme ei pruugi tekkida.
Kui tõsine siis ikkagi praegu olukord Eesti tootjatega on - kui paljusid ehitusmaterjalitootjaid tabab sellel aastal pankrot?
Ehitusmaterjalide tootjate liitu kuuluvatest ettevõtetest ei läinud küll keegi pankrotti.
Kas ehitada maja praegu või pigem aasta pärast?
Kena oleks maja ehitada siis, kui ollakse selleks valmis - kui on selge arusaam, mida soovitakse, kellelt vajalikku nõu saada, kuidas ehituse käiku (ja ehitusmaterjalide kvaliteeti) kontrollida jne.
Kui valmisolek olemas, siis mina küll ehitaksin praegu maja, kõigepealt sellepärast, et kevadel on hea ehitama hakata (loomulikult, kui projektiga ja bürokraatiaga kõik korras on), ning sellepärast, et praegu on võimalik ehitajat valida ehk tegemist on tellija turuga.
Praegu räägitakse palju ehituskvaliteedi langusest, kas selles on süüdi ehitusmaterjalid või pigem tööjõud?
Viimastel aastatel on ehitusturule sattunud päris palju juhuslikke inimesi ja ehitusbuum on ka mõjutanud ehituskvaliteeti. Praegune olukord võimaldab ehituskvaliteedile suuremat tähelepanu pöörata.
Nii ehituse kui ka ehitusmaterjalide kvaliteet sõltub paljus tellija nõudlikkusest. Kui kohalikud ehitusmaterjalitootjad on üldjuhul hästi teada ning kogu aeg avalikkuse silme all, siis paraku importmaterjalide hulgas võib leida ka juhuslikult siia turule jõudnud materjale, mille kvaliteet ei pruugi sobida siia (näiteks on toodetud teistsuguse kliimaga maa tarbeks) ning hiljem on ka selle materjali maaletooja kadunud ning kelleltki pole aru pärida.
Milliseid materjale ehitusel praegu kõige rohkem eelistatakse (kivi, puit jne)? Kas eelistatakse odavaid?
Arvan, et eestlane ehitab korralikult, seega pikaks ajaks. Praegu ehitatakse palju betoonist ja kivist.
Millisel võimsusel praegu ehitusmaterjale toodetakse? Kas paremate aegade lootuses üht-teist lattu?
Ehitus sõltub aastaaegadest. Aasta algul toodetakse ikka lattu, et suvel-sügisel midagi müüa oleks (välja arvatud projektikohased tooted). Samuti peab tehnoloogiast tingituna osa tooteid müügiküpseks saamiseks päris pikka aega laos seisma.
Kuidas on lood üldehitusmaterjalide hindadega? Kui varem räägiti, et toormaterjali saamisega on raskusi (nt kruusaga), siis kas nüüd on olukord parem?
Minu nägemust mööda ehitusmaterjalide hinnalanguseks suurt ruumi pole, sest on kallinenud ja kallinevad kõik sisendid - toore, kütus, tööjõud, keskkonnamaksud jne. Pelgan, et lähiaastatel on oodata veelgi suuremaid raskusi toorme hankimisel seoses olemasolevate karjääride ammendumisega.
Kui reaalne on Tallinna-Tartu maantee laiendamine raugeval ehitusturul, kus nüüd peaks ressursse justkui üle jääma?
Pigem võib praeguse killustikudefitsiidi olukorras öelda, et puudub selgus, kust saaks selle konkreetse ehituse jaoks vajalikku materjali.
Ja kui rääkida teedeehitusest ehk üldisemalt rajatiste ehitamisest, siis vastupidi, ootame ehitusmahtude kasvu, täpsemalt Euroopa struktuurivahendite toel teede, infrastruktuurirajatiste ja keskkonnaobjektide ehitusmahtude suurenemist.
Autor: ÄP