Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ELF tahab 'valet' valega katta?
Lembit Maamets Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liikmena väitis 2. aprillil, et keskkonnaminister valetab. Kuna kogu arutelu on suuresti seotud erametsaomanike käitumisega, pean vajalikuks sõna sekka öelda.
Metsamajanduse intensiivsust mõõdetakse mitme näitajaga, see ei sõltu vaid võimalikust raiemahust. Meie naabrite kogemused näitavad, et hinnatõus põhjustab otseselt ka raiemahu tõusu. Rootsis on vaid ühel lühikesel perioodil 100 aasta sees raiutud üle juurdekasvu, siis, kui puiduhinnad olid ülikõrged.
Võib nõustuda väitega, et metsaomanik vajab selgust ja kindlust oma metsas toimetamiseks ja loomulikult partnerit, kelle ainus eesmärk ei ole viimase palginoti kättesaamine. Seepärast olemegi väsinud kohanemast pidevalt karmistuva metsaseadusega. Oleme olukorras, kus igasuguse tegevuse kavandamisega kutsutakse juba kurja karja, rääkimata metsamaterjali müügini jõudmisest.
Raiemahu jälgimine mõneaastases perspektiivis toob kaasa asjatu tõmblemise. Metsade majandamist planeeritakse kümneks aastaks ette, sama vahemik sobib ka raiemahtude jälgimiseks. Kümne aastaga on raiutud tunduvalt vähem kui arengukavas planeeritud. See on tingitud suuresti sellest, et metsaseadusega, mis peab kaitsma metsi ja reguleerima nende seisundit, püütakse reguleerida raiemahte, mille näitajad sõltuvad majandus- ja turuolukorrast. Kui tahame 2000-2010 planeeritud raiemahtu täis saada, peaks kolm aastat järjest raiuma vähemalt 17 mln tm aastas.
Väide, et halli lepikut ei kaitse ükski seaduse paragrahv, ei pea kuidagi paika, sest lepiku raiumiseks on vaja teha läbi sama bürokraatia kadalipp, mis palgimetsa raiumiseks.
Metsamajandamise kavade kehtestamine on vastuolus riigikogus 1997. aastal heaks kiidetud metsapoliitika põhisuundadega, mis näevad ette riigi soovituste koostamist metsaomanikele. Kavadega lubatud suurimad raiemahud ei ole säästva metsamajanduse põhimõtteid toetav tegevus, vaid juhend, kuidas laveerida lubatu ja lubamatu piiril ja metsast võimalikult kiiresti kasum kätte saada.
Erametsaliidu liikmed ootavad metsaseaduse muutmise eelnõu kiiret heaks kiitmist, et varakult uue olukorraga harjuda ja oma panus majanduse arengusse anda.
Autor: Ants Varblane