Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnatõus aeglustas märtsis veidi tempot
Märtsis tõusid kaupade hinnad eelmise aasta märtsiga võrreldes 10,1 protsenti, sealhulgas toidukaubad kallinesid 14,5 protsenti ja tööstuskaubad 6,6 protsenti. Teenused kallinesid aastaga 12,6 protsenti.
Suuremateks indeksi mõjutajateks oli toidu hinna tõus ning soojusenergia, ahjukütte ja mootorikütuse kallinemine, teatas statistikaamet. Kolm neljandikku toidu hinnatõusust andsid kallinenud piima-, jahu- ja lihatooted.
Toornafta maailmaturuhindade tõus tingis mootorikütuste kallinemise eelmise kuuga võrreldes. Jahutoodete kallinemise taga on samuti väliskeskkonna mõjutused, kuna teravilja hinnad on maailmaturgudel taas tõusnud. Seevastu piimatoodete hinnatõus on peatunud ning ei ole välistatud, et lähikuudel võime kauplustes näha praegusega võrreldes ka soodsamaid hindu.
Kuigi aastases arvestuses võis suuremates kaubagruppides täheldada tagasihoidlikumat inflatsiooni, siis võrreldes veebruariga 0,8 protsendini ulatuv kuine inflatsioon viitab sellele, et osa kaupade ja teenuste hinnatõus jätkub.
Veebruariga võrreldes on rohkem kallinenud riided ning väljaspool kodu söömine.
Ainsana odavnesid kuuga eluasemega seotud kaubad ja teenused. See oli tingitud elektri hinna ajutisest odavnemisest. Aprillis mõjutab eluasemekulutusi taas kaugkütte kallinemine, mille taga on valdavalt maagaasi sisseostuhindade tõus.
Kuigi inflatsiooni kõrgpunkt on seljataga, prognoosib Ivari Padari juhitud rahandusministeerium, et hinnatõus jääb lähikuudel endiselt üle 10 protsendi. Aasta keskmiseks tarbijahindade tõusuks prognoosib rahandusministeerium 9 protsenti.
Eurotsooni inflatsioon kiirenes välistegurite mõjul 3,5 protsendini, mis on selle kümnendi uus kõrgtase.
Autor: ÄP