Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõhutäis hingehinnaga
Värskeim paanika ohver on riis, mis on poole maailma elanikkonna põhitoit ning mille hind on aastaga kahekordistunud. Eile kerkis 100 naela riisi hind Chicago kaubabörsil rekordilisele 20,9 dollarile, mis on kaks korda kõrgem hind kui aasta tagasi ning viiekordne hinnavahe 2001. aastaga.
Hiina, Egiptus, Vietnam ja India, mille arvele langeb kolmandik maailmaturu riisi ekspordist, on tänavu juba väljavedu vähendanud.
Filipiinidel, mis on maailma suurim riisi importija, rakendab valitsus drastilisi meetmeid riisi ostupaanika vältimiseks. Märtsis puistasid valitsusametnikud ladusid - varude kuhjamise eest võib süüdi mõista majanduslikus sabotaažis, mille eest võib eluks ajaks vangi minna. Riisi jaotamist on korraldanud relvastatud sõdurid. Söögikohtadel on valitsuse käsk serveerida poolikud riisiportsjonid, et vältida toidu raiskuminekut. Indias kaalub valitsus hinnakontrolli kehtestamist.
Maailma suurim riisi eksportija Tai kinnitab praegu veel, et ei kavatse eksporti piirata. Tai riisi hind on läinud aasta sügisest kerkinud 122%.
Hindu ajab üles nõudluse kasv arenevates riikides ning saaki kahjustanud ilmastikuolud. Ent ka turgudel valitsev irratsionaalne hirm, mida kõrvutatakse juba USAst alanud laenuturu kriisiga. Samuti spekulandid, kes on finantsturgudelt üle kolinud põllumajandustoodete turule.
Rekordeid on riisi kõrval tänavu löönud ka nisu ja sojaubade hind. Siingi on mitmed tootjariigid eksporti piiranud, teised aga tühistanud toiduainete imporditollid.
Põhitoiduse kallinemine seab löögi alla vaeseimad riigid, mille elanike tulud kuluvad peamiselt toidule. Maailmapank ennustab, et vähemalt 33 riiki Mehhikost Jeemenini on toidu ja energia hinnatõusust sotsiaalsete rahutuste puhkemise ohus. Ka jõukas Euroopas, kus toidu osa elanike kulutustes on väiksem, on itaallased pastatoodete hinnatõusu vastu juba protestida jõudnud. Mullu kallines toit Euroopas keskmiselt 3,5%.
Maailmapanga juht Robert Zoellick ei usu, et toiduainete hinnatõus niipea järele annab. Samas on nisu hind veebruari haripunktist juba üle 30% alla tulnud. Eeldatakse, et head hinda lootes on tootjad juba külvipindu suurendanud.