Kuidas nihutada paradigmat energiatootmises

Kui arvata, et energiatootmises piisab meil vaid Narva elektrijaamade katelde renoveerimisest ja Leedu tuumajaama investeerimisest, siis paistab, et Eesti riik küll innovaatiliselt ei mõtle. Energiatootmine tuleb muuta sõltumatuks ja viia kohalikule tasandile.

Energiasõltumatus Eesti mastaabis näeb välja nii: kaabel võib ju olla Soome, Rootsi ja ka Euroopa vahel, aga kui need läbi lõigata, ei juhtuks midagi halba ega põhjapanevat. Energiasõltumatus tähendab seda, et terve Eesti toodab oma energia kohtadel ega sõltu ei Venemaast ega kohalikust toormest, ei Narva elektrijaamadest ega ka kohalikest suurematest jõujaamadest, vaid iga küla, iga majapidamine toodab ise oma elektri. Siis saame rääkida energiasõltumatusest ja paradigma nihkest energiatootmises.

Uue energia liikumise alusepanija dr Brian O'Leary kirjutab oma avalikus kirjas Al Gore'ile: "Kõige paljutõotavam vastus sinu küsimusele on üllatavalt lihtne ja seda saab kokku võtta kahe sõnaga: uus energia. Uue energia all mõtlen ma innovatiivseid lahendusi, mis võimaldavad sooritada kvantumhüpet (mitme suurusjärgu võrra suurenemist) meie võimes ammutada odavat, puhast ja detsentraliseeritud energiat kütuste ja elektri tootmiseks. Mainstream-teadus võib, aga ka ei pruugi neid lahendusi ära tunda." Sellised tehnoloogiad järgmised.

Arenenud vesinikutehnoloogiad: katalüütiline veemolekuli manipuleerimine ja lahutamine odava elektrolüüsi abil; vesinikuplasmade manipuleerimine katalüsaatori abil, kutsumaks esile kergeid kvantelektroonika seisundeid, mis võimaldavad suurt energia väljavõttu.

Külm ehk madala energiaga tuumareaktsioon (LENR), mis toimub elektrokeemiliste vahenditega ja mis on esile kutsutud vee ja raske vee lahuses, kus katalüsaatorina kasutatakse pallaadiumkatoode, sonokavitatsiooni ja teisi protsesse, mis võimaldavad toota soojus- ja radioaktiivse kiirguse vaba tuumaenergiat. On üleminekutehnoloogiaid, mis võimaldavad süsinikdioksiidi ja teisi saastajaid ümber töödelda ja isoleerida.

Autor: Enn Kaljo