Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Märtsis veeti raudteel kaupa 43 protsenti vähem kui mullu
Kaubavedu Eesti Raudtee infrastruktuuril jäi märtsis viimaste aegadega samale tasemele, olles kokku 2,52 miljonit tonni.
Enim veeti märtsis naftat ja naftasaadusi, mille veomaht ulatus 1,82 miljoni tonnini ja mis moodustas üle 72% kogu veomahust. Mullusega võrreldes vähenes nimetatud kaubagrupi veomaht ligi 0,9 miljoni tonni võrra ehk 33%.
Võrreldes mullusega vähenes ka peaaegu kõikide teiste suuremate kaubakruppide vedu. Ainus erand oli kohalikes vedudes liiklev põlevkivi, kus vedu suurenes ligi 15%, ulatudes 0,23 miljoni tonnini.
Veomahult kolmandale kohale jäid väetised, mille kogused vähenesid aastaga ligi 40%. Kokku veeti märtsis väetisi 0,14 miljonit tonni. Poole võrra vähenes mahult neljanda kaubagrupi keemiakaupade vedu, olles kokku 66 000 tonni.
Võrdluseks võib tuua veel, et eelmise aasta märtsis ulatusid seitsmel kaubagrupil kuukogused üle 100 000 tonni, tänavu vaid kolmel.
Märtsis vähenes kõikide veoliikide maht. Transiit kui suurim vedu oli märtsis 1,93 miljonit tonni ehk 45% väiksem võrreldes aastataguse ajaga. Kohalike vedude 0,31 miljonit tonni jäi eelmisele aastale protsendiga alla. Impordivedudes veeti 0,19 miljonit tonni kaupu, mis on 62% vähem. Ekspordivedude 86 000 tonni oli samuti üle 10% väiksem.
Kolme esimese kuuga on raudteel veetud kaupu 7,52 miljonit tonni jagu ning see on 41% vähem kui aasta tagasi.
Positiivselt arenevad konteinerveod, kus märtsikuu tulemuseks jäi esialgsetel andmetel 2553 TEUd (konteinerite mahu mõõt 6,1 x 2,44 x 2,62 meetrit - toim), mis on senine suurim tulemus, ületades eelmise aasta märtsi ligi kaks korda. Kokku on raudteel kolme kuuga veetud 6333 TEUd, mis annab eelmise aastaga võrreldes 81% suurema tulemuse.
Autor: ÄP