Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milder astub aeglustuvale kinnisvarakarussellile
Kolida ei taheta Milderi sõnul ka ajaloo pärast, sest Baltika on Veerenni tänaval asunud 1960. aastast. Ta lisas, et kuna ruumi on rohkem, kui endal vaja, siis antakse välja ka üüripindu. Madalseisus kinnisvaraturg Milderit ei heiduta. "Kui kvartal asuks Mustamäel, siis muretseks, et rendipinnad jäävad kätte," märkis ta.
Milder ütles, et ühegi kinnisvaraagentuuriga ei sõlmita püsivat lepingut. "Kui mõni kinnisvaraagentuur teeb ettepaneku, siis kuulame nad ära," lisas ta.
Milderi sõnul pole ta kindel, kas uue peakorteri ostmine oleks soodsam, kuna hoone on juba olemas ja tegemist on ümberehitusega. "Koht pakub loomeinimestele soodsaid tingimusi," lisas ta. "Üritame ühiste väärtustega ettevõtteid siduda, mille sarnastel spetsiifilistel arendustel on potentsiaali." Sarnaste näidetena nimetas ta Rotermanni ja Ülemiste projekti.
Milderi kinnitusel on mitu Baltika koostööpartnerit juba rendipindade vastu huvi tundnud ning esimesed lepingud on ettevalmistamisel. "Ettevõtteid paelub terviklikult läbimõeldud lahendus ning hea asukoht kesklinna läheduses," põhjendas Milder.
Rotermann Eesti juht Mart Saa ütles, et kuna Baltika kvartal jääb südalinnast kõrvale, peab neil olema väga hea kontseptsioon, et läbi lüüa. "Nad on südalinnast kõrval, nii et julgen natuke nende edus kahelda," ütles Saa.
"Südalinnas tuleb palju atraktiivseid pindu peale, neil peab olema väga hea plaan, et Veerenni tänaval läbi lüüa. Näiteks hakata ülemaailmseid brände müüma, mida Eestis veel pole," rääkis Saa.
Baltika kinnisvaraprojekti mõju aktsia hinnale on Hansapanga esindaja sõnul veel vara kommenteerida.