Õnnestunud pidu kutsub osalenut tagasi

Kõikide tööde puhul on tegu lavalolemisega, artistlikkusega ja inimestele rõõmu kinkimisega. Üks täiendab teist. Kui üritustel peab energiat andma, siis muusikas tunneb ka selle tagasitulemist.

Kõigepealt tuleb inimestega kohtuda ja kuulata, mida nad tahavad. Pilt on tihti umbes selline, nagu keegi tuleks kuulsa inimese pildiga juuksuri juurde ja tahaks samasugust lõikust, aga eeldused selleks puuduvad.

Nii et mõnigi kord on vaja tellijad maa peale tagasi tuua. Ettevalmistus tähendab kindlat teadmist, mida on üritusel vaja ja mida tahetakse.

Valmistan inimesed ette, et pidu oleks nende endi sees. Õhtujuhi roll on otsad kokku viia. See on etendus, kus kõik on osalejad.

On olnud juhuseid, kus üritusel veab alt tehniline pool, aga lõpuks küsitakse ikka õhtujuhi käest, et miks. Siis püüad kas välja rabeleda või ütled, et mul pole siin midagi teha.

Vahel on ka nii, et see, kelle üritus see on, või kes üritust korraldab, ei arvesta ruumi suuruse või selle eripäraga ja tellib näiteks võimenduse, mis ei vasta ruumile. Selleks, et kostuks, pead hääle valjuks panema, aga samas hakkab kõik ragisema. Ülekohtune? Eks elu ongi mitmeti ülekohtune. See on õhtujuhi töö eripära ning sellega peab arvestama. Pead teadma, et nii võib juhtuda, keegi pole selle eest kaitstud.

Õhtujuht peab olema tähelepanelik. Seltskond jaguneb veeranditeks, kellest viimased

25 protsenti on need, kellele meeldib lihtsalt istuda ja vaadata. Neid ei tohi tülitada.

Peab olema arvestav ja taktitundeline. Kõige tähtsam on inimlikkus. Loomulikult ei saa kõike ette näha, aga kedagi ei tohiks panna ebameeldivasse olukorda. Pidu on õnnestunud, kui koju minnes meenutatakse õhtut hea sõnaga ja tahetakse olnut veel korra üle elada.

25 protsenti inimestest on tavaliselt peol aktiivsed, 25 protsenti lähevad tegevusega kaasa, kui osalejaid juba on, 25 protsenti on sellised, kellele meeldib lihtsalt istuda ja vaadata, ning 25 protsenti on need, kellega peab veidi tööd tegema, et nad kaasa haarata.

Öeldakse, et tee üritust nii, et kui ise sellel külalisena oleksid, siis see meeldiks sulle. Aga see on raske, ma ei käigi kusagil, kuna olen nii palju selles sees, on mind raske kodust välja saada. Inimene võiks ära õppida, et kui paned selga ilusa kleidi, lähed välja ja oled särav, siis see on sinu õhtu ja ei pea enda ümber vigu otsima. Enda sees peab pidu olemas olema. Aga öeldakse, et mees ei tantsi ja söök tuli liiga hilja. Õhtujuht võib olla kui hea tahes, kui söök tuleb hilja, on kõik läbi.

Ma ei usu seda. Arvan, et me oskame rõõmu tunda, aga me unustame selle. Meis kõigis on see olemas.

Õhtujuht on selleks, et lülitid korraks lahti võtta. Et sa oskad väikese viguri kusagile vahele panna või enda üle nalja teha.

Ei ole palju, ehk korra kuus. Rohkem on koostööd inimestega, kellega on hea suhe tekkinud. Kui liiga tihedasti teha, väsid ära ja seda on kohe näha.

Õnnelikud on need, kellele klaas veini lisab olemise rõõmu, mitte ei lähe miski paigast ära. Aga pole kunagi näinud, et selle pärast peaks õhtu lõpetama.

Näen sageli, et kui ülemus on kohal, on alluvad krambis. Nii kui ülemus ära läheb, algab pummeldamine. Mõnes kohas on aga nii hea klapp, et ülemus ja alluvad suudavad koos olla ja keegi töötajatest ei karda.

Mida varem organiseerima hakata, seda parem on. Kuna enamasti toimub ürituste korraldamine läbi korraldusfirma, võiksid mõlemad pooled olla avameelsed. Tuleb muidugi vaadata ka, milline on eelarve.

Oluline on, kus pidu korraldatakse. Oleks hea, kui üks ruum oleks suur ja teine väike, kus saaks veidi eralduda. Raske on õhtut juhtida, kui ruumid on killustatud ning seltskond istub mitmes erinevas ruumis.

Inimesed, kes firmades ürituste korraldamise eest hoolt kannavad, on päris teadlikud. Mõte peab liikuma eelkõige selles suunas, et õhtu oleks lahe, mõnus ja hubane. Et oleks aega nii omavahel lobiseda kui ka tantsida.