Uuring: üksnes 15% eestlasi usub juhtide ausust

"Kui vaid 15% vastanutest arvas, et Eesti juhid on oma tegevuses ausad ja eetilised, nägid juhid ise end märksa ausama ja eetilisemana," sõnas EASi juhtimisteadlikkuse programmi juht Veigo Kell. Ka mitte-eestlased pidasid juhte eetilisemaks, kuid enamik arvas siiski vastupidist. 62% küsitletutest usub, et Eesti juhid otsivad kiiret edu ega sea endale pikemaajalisi eesmärke.

74% inimestest ei arvanud, et Eesti ettevõtetel läheb hästi ning leidsid, et seetõttu peavad Eesti juhid end pidevalt arendama.

Kolmandik vastanutest arvas, et töökohtadel valitseb juhtide ja töötajate vastasseis ning valdav on autoritaarne juhtimisstiil. Nende väidetega nõustusid ka vastanud juhid ise. Optimistlikumad on noored, kes nõustusid autoritaarse juhtimisstiili domineerimise väitega vähem. Noorte seas oli enam neid, kes uskusid, et juhioskused on kaasa sündinud ja neid ei pea arendama.

Kõige enam nähakse arenguruumi juhtide suhtlemisoskuses - 72% vastajatest avaldas arvamust, et seda peaks arendama. 30-49aastased on nõudlikumad kui teised vanuserühmad, eriti uuenemise, töötajate kaasamise ja ülesannete jagamise oskuse osas.

Vastates küsimusele, kes on hea juht, jäid üle poolte vastajatest jänni, 38% ei vastanud midagi ja 20% ütles pärast järelemõtlemist, et nad ei tea head juhti. Nimeliselt mainiti heade juhtidena poliitikuid - pingerea tipus on Andrus Ansip (17%), keda pakub välja 19% eestlastest juhte nimeliselt nimetanutest ja 6% mitte-eestlastest. Teisel kohal on 54% mitte-eestlase nimetatud Edgar Savisaar. Eestlastest mainib seda poliitikut vaid 3%. Armin Karu on poliitikute vahel enim mainitud ärimees (11%). Urmas Sõõrumaad, Oliver Kruudat ja Rein Kilki nimetab heaks juhiks 3%, Tiit Vähi aga 4%.

Uuringu tegi EASi tellimusel Turu-uuringute AS, valimis oli 1000 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat.

Autor: ÄP