Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milleks meile valuutahoius?
Ajal, mil Eesti kroonis on intressid suhteliselt kõrged, võib tekkida küsimus - milleks üldse valuutahoiuste poole vaadata?
Kuid olukord ei ole kogu aeg nii olnud. Mõned aastad tagasi olid kroonihoiuse intressid sama madalad kui eurohoiuse omad, samas olid aga USA dollarihoiuse intressid kõrged.
Valuutas hoiustades võib valuutakursi muutus olla suur tootluse tõstja või väärtuse hävitaja. Tulles tagasi dollari juurde - siis on pikaajalised hoiustajad kannatanud kahel moel, dollari kursi languse ja USA Keskpanga rahapoliitkast tingitud hoiuse intresside kukkumise tõttu.
Kui säästjal tekib nägemus, et mõni valuuta kindlasti krooni suhtes tugevneb, ei ole mõtet valuutat sularahas ostma minna, lootuses seda kõrgema kursiga müüa. Esiteks räägivad sulavaluuta tehingute kahjuks laiemad ostu-müügi kursi vahed (võrrelduna ülekandevaluutaga), mis õgivad tootlust. Teiseks ei teeni sularaha intressi.
Paraku võib just sulavaluuta olla ainus võimalus mõnes valuutas nägemust võtta - näiteks Hiina jüaani tugevnemisele panustamine dollari vastu taandubki sageli just paremate alternatiivide puudumise tõttu sellele. Eesti pankades on hoiustamiseks sobilike valuutade valik piiratud. Pea kõigis pankades saab lisaks Eesti kroonile avada hoiuseid eurodes, USA dollarites, Rootsi kroonides. Vähem panku pakuvad võimalust hoiustada Suurbritannia naela, Läti latti, Leedu litti. Ka võib leida võimalusi hoiustada Taani ja Norra kroone, Šveitsi franke, Austraalia ja Kanada dollareid.
Sellised olid rahulikud valuutaspekulatsiooni võimalused. Äkilisem on osta börsil kaubeldavaid valuutadega seotud fonde (ETF). Näiteks Austraalia dollari CurrencyShares Australian Dollar trust (FXA), euro (FXE), Jaapani jeen (FXY), Šveitsi frank (FXF), Kanada dollar (FXC), Suurbriannia nael (FXB), Rootsi kroon (FXS), Mehhiko peeso (FXM). ETFide häda on, et nad on analoogsed aktsiatega - nende ostul-müügil tuleb maksta maaklerteenustasu ning nende hoidmine väärtpaberikontol on tasuline.
Nende kasuks räägib see, et ETFe igal ajal müüa. Neil puuduvad lõputähtajad. ETFide hinnad tõusevad-langevad vastavalt nende valuutade kõikumistele USA dollari suhtes. ETFi omanikele jagatakse fondi teenitud intressid regulaarselt välja dividendide vormis (USA dollarites). Näiteid intressitootlusest: FXE 3,01%, dividenditootlus FXA 4,92%, FXF 1,2%, FXC 3,31%, FXB 4,89%, FXS 2,57% ja FXM 5,85%. Kuna ETFide hinnad on USA dollarites, tuleks seda korrigeerida dollari kursiga Eesti krooni suhtes, leidmaks kas teenistust kah on.