Tiiu Sahtel otsib Tallinna rütmi

Olen suur magaja ning kui ma ei pea kuhugi minema, siis ärkan pärast kella 9. Tööpäevade hommikul pean aga nii vara ärkama, sest ma lihtsalt ei saa ennast muidu õigeks ajaks käima. Voodist tõusmise järel avan esimese asjana akna ning venitan ennast magamisest lahti.

Tõenäoliselt on minu hommikune väga pikk ärkamisperiood seotud minu väga madala vererõhuga. Enese turgutamiseks vajan hommikul kindlasti 1-2 tassi kanget kohvi koorega ning tulikuuma dušši. Söön enamasti kas putru või jogurtit.

Tartus käis hommikuste rituaalide hulka ka ajalehtede lugemine, kuid nüüd ei ole mõtet neid Tallinna topelt tellida, siin käib vaid Eesti Ekspress. Seepärast panen hommikuti oma tegemiste taustaks mängima "Terevisiooni".

Riietumine toimub emotsioonide ajel, õhtul ma järgmise päeva riietust valmis ei mõtle. On juhtunud ka seda, et panen riidesse, kuid peagi vahetan selle ümber, kuna tunne jääb vale.

Üks minu hommikusi kiikse on ka see, et ma ei saa minna tööle, kui mu kodu ei ole korras. See on justkui minu preemia tööpäeva lõpuks. Samas mõningane õhtune segadus mind enne magamaminekut ei häiri. Kui ma tean, et tubade korrastamine enne tööleminekut võtab natuke kauem aega, siis ärkan vahel ka veerand tundi varem üles.

Kuna elan kesklinna lähedal ning minu marsruudil olulisi ummikuid ei ole, siis võtab tööleminek aega vaid 10 minutit. Ega autoga liiklemine Tallinnas mul ka üleöö tulnud - võtsin spetsiaalselt autosõidutunde, et õppida selgemaks liiklemine nende sihtkohtade vahel, kus mul on vaja tihedamini käia.

Tööle minnes vaatan esimese asjana kindlasti meilid üle juba sellepärast, et sageli on mõned kohtumised veel õhtul tühistatud või edasi lükatud. Kuna paberlehti mul nüüd ei käi, siis sirvin kiiresti üle vähemalt Postimees Online'i, et saada kätte kiiremad ja olulisemad uudised.

Minu tööpäevad sisaldavad väga palju suhtlemist - nii oma maja töötajatega kui ka koostööpartneritega. Koostööpartneritega kohtumised algavad tavaliselt alates kümnest. Üritame ise väga palju käia partnerite juures nendega suhtlemas. Nii saab partnereid palju paremini tundma, sest oma tuttavas õhkkonnas on nad vahetumad. Oma osakonnas saame me tööjutud aetud enamasti kohtumiste vahel ning jooksvalt üksteisega kontoris suheldes. Aeg-ajalt toimuvad ka koosolekud.

Meil on selline tore kontor, et iga päev on kellelgi kaasas kas kook, pirukas või mõni muu näks. Seepärast ei ole kõht ka kella 12ks veel päris tühi. Siiski üritan ikka käia iga päev sooja ja korralikku lõunasööki söömas, kuigi on ka päevi, kui see tegemata jääb.

Lõunapausi teeme sageli osakonna inimestega koos, sest see on hea võimalus väikeseid nõupidamisi teha.

Pärast lõunasööki lähen tagasi kas kontorisse või mõnele kohtumisele. Nii mina kui ka töökaaslased oleme suhteliselt kaua tööl ja koju ei kiirusta - sageli arutame läbi tekkinud ideid. Ka üksinda olen õhtuti kaua tööl - see on minu jaoks parim aeg päeva jooksul kohtumiste ja kiirustamiste vahel tekkinud mõtted kokku koguda ja paberile panna.

Pikkade tööõhtute juurde sobib mulle väga hästi Kalevi tume šokolaad kirssidega.

Loomulikult kiirustan minema reedel, kui saan Tartusse pere juurde. Siis on asjad juba valmis pakitud ning kohe töö juurest on start.

Enamasti lähen töölt koju, kuid vahel ikka juhtun ka Tallinnas sõbrannadega teatrisse, töökaaslastele külla või lihtsalt poodidesse. Siiski on õhtused plaanid väga erinevad ning Tallinna-elu ei ole selles osas mul üldse mingitesse rööbastesse ega rutiinidesse läinud.

Üksinda olles ei tee ma ka kodus õhtuti süüa, kuid seda enam meeldib mulle söögitegemine Tartus. Õhtuti kodus meeldib kas lugeda raamatuid või ristsõnu lahendada, neljapäeviti loen mõnusalt voodis pikutades Eesti Ekspressi. Televiisorist vaatan peamiselt uudiseid või dokumentaalfilme, meelelahutusest olen praegu vaadanud näiteks "Meeleheitel koduperenaisi".

Üheks õhtuseks väljakujunenud rituaaliks on pikad telefonikõned lähedastega Tartus - see võtab pärast pikemat tööpäeva tavaliselt suure osa õhtusest kodusoleku ajast ära. Magama lähen tavaliselt 23:00 ajal.

Foto: Indrek Susi

Autor: Liina Raudik