Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärianalüüsi tehakse liiga tihti veel Exceliga
Senise kogemuse järgi kasutab vähem kui iga sajas Eesti keskmise suurusega firma professionaalset ärianalüüsiprogrammi. Peamine analüüsi tegemise vahend on Exceli tabel.
Ärianalüüs on abiks otsustajatele alates juhtkonnast kuni turundus- ja tootegruppide juhtideni. Selle abil saab määrata toote või teenuse psühholoogilise hinnapiiri eri tarbijagruppide puhul, lahendada tõenäosusülesandeid või hinnata reklaamikampaaniate edukust. Viimase kümne aasta jooksul on tõusnud olemasoleva info hulk suurusjärkudes ning selle kokkuvõtmine ja analüüsimine nõuab üha võimsamaid ja targemaid infosüsteeme.
Ärianalüüs viib kokku ärieesmärgid ja igapäevase tegevuse. Andmebaaside ning andmeid töötleva ja integreeriva tarkvara abil luuakse äritegevuseks vajalik info. Ent praeguse IT-haibi taustal on sellest protseduurilise poole abivahendist kujunenud eesmärk omaette.
Ekslikult arvatakse, et ärianalüüsilahendust tellides peaks juurutuspartneri vastas istuma IT-juht. Kuna esimesed analüüsimudelit puudutavad otsused on eelkõige ärilised, siis peaks tellija partneriks olema analüütik või finantstaustaga inimene. Veelgi olulisem on aga juhtkonna oskus ja soov küsimusi esitada.
Enamik pakutavatest ärianalüüsilahendustest on mõeldud küll keskmise suurusega või suurettevõttele (30-1000 töötajat), ent määravam ettevõtte suurusest on selles paikneva info ja andmete hulk.
Professionaalseid lahendusi kasutavad sagedamini need ettevõtted, kelle serverites ja arvutites jookseb lisaks raamatupidamise tarkvarale ka teisi infosüsteeme, kelle tegevus hõlmab tuhandeid tehinguid ja kelle andmed tekivad erinevatest allikatest. Lõviosa sellistest firmadest tegutsevad teenuste või toodete müügi valdkonnas.
Üldjuhul kasutatakse ärianalüüsi esmalt müügi ja majandustulemuste hindamiseks. Teadlikumaks ja põhjalikumaks muutudes liidetakse süsteemile üha uusi valdkondi. Näiteks siis, kui ei suudeta enam tõsta müügimeeste efektiivsust, säästetakse ressursse ka turvalisuse suurendamise abil. Praegu on juba ärianalüüsi abil võimalik tuvastada energia- või veevargusi. Ilmselt saabki tulevikus ärianalüüs üha enam olema seotud kulude optimeerimisega turvariskide vähendamise arvelt.
Autor: Kert Rungi