Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaised seriaalid kui reklaami käepikendused

    "Nii kaua, kui on olnud "Kelgukoerad", nii kaua on meie autod seal olnud," räägib Subarute maaletooja Mariine Auto omanik Toomas Saarelaid, kelle sõnul on oma autode seriaalis näitamine rohkem imago küsimus kui müügitulemuste parandamise vahend.
    "Ma ei saa nii konkreetselt öelda, et tänu sarjale üks, kaks, kümme autot rohkem müüdi," lisab ta ning annab mõista, et tegemist on tunduvalt odavama reklaamiga kui tavaline telereklaam. "Kui mõelda, et Kanal 2-l on õigus seda sarja näidata nii palju, kui ta tahab, siis kokkuvõttes tuleb odavam küll," on Saarelaid legaalse lisareklaami üle rõõmus ning tunnistab, et enne, kui "Kelgukoertega" kokkulepe sõlmiti, sai ka teisi seriaale uuritud. "Teistes olid autod juba peal - "Õnne 13" olid Peugeot'd ja "Kodus keset linna" oli Chrysler päris tugevalt sees."
    "Kelgukoerte" produtsent Toomas Kirss Mariine Autolt saadavatest summadest rääkida ei taha, kuid ütleb, et need lähevad ühel või teisel viisil sarja tootmisesse.
    Küsimusele, kas seriaal autode kasutamise eest mingit tasu ei pea maksma, ütleb Kirss hämmendunult ja peaaegu naerma puhkedes, et nemad võivad võtta ju suvalise auto ja üldsegi mitte tolle logo näidata. "See on meile mõnes mõttes ka lisatöö. Peame mõtlema, kuidas autot kõige paremini näha oleks," valgustab Kirss, kelle sõnul on Mariine Autol, hellitava nimega koostööpartner, eesõigus kõikide teiste autofirmade ees, mis sest, et pakkumisi firmadelt oma toodete näitamiseks tuleb uksest ja aknast. Firmade aktiivsust alternatiivreklaami saamiseks tunnistab ka "Õnne 13" ja "Kodu keset linna" produtsent Raivo Suviste, lisades, et õnneks on neil päris suur sõnaõigus, millist toodet sarja panna ja millist mitte. Mis mõttes sõnaõigus?
    "Need ajad, kus produtsendid käisid reklaami küsimas, on läbi, tänapäeval käib kõik telekanali reklaamiosakonna kaudu," põhjendab ta ning hakkab seletama, et tegelikult pole see ju reklaam, vaid tootepaigutus (product placement), mis tuntud enamikule kas või Bondi filmidest.
    Viimane, muide, on mõlema telemehe lemmikfilm, mida eeskujuks tuua, kui jutt reklaamile nende seriaalides läheb.
    "Kui näeme mõnes filmis Coca-Cola automaati, ega see siis seal juhuslikult ole," naerab Suviste muhedalt. "See su seriaalinäide on kõige parem. Kuhu sa jutusaatesse ikka need reklaamid peidad," lisab ta.
    Kas ettevõtted üksteist üle pakkuma ka hakanud on, Suviste öelda ei oska, kuid lausub hoopis, et liiga palju reklaami sarjadesse panna ei saa - ei tahaks ju, et asi kunstlik välja paistaks.
    Tarbijakaitseameti avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul ei ole näiteks mõnes seriaalis Starmani logo kandva jopega ringikäimine varjatud reklaam.
    "Kui sarjades näidatakse Starmani tehnikut, siis ei saa seda varjatud reklaamiks kutsuda. Eriti, kui sarja lõpus tuleb kiri, et saate valmimist toetas Starman," räägib Koppel.
    Küsimusele, kuidas sarja lõpus tulev kiri päästab firma logoga seriaalis ringijooksmise reklaami staatusest, Koppel konkreetset vastust anda ei osanud. "Näiteks kui ajalehes ilmub mingi reklaam ja pole eraldi välja toodud, et tegemist on reklaamiga, siis on see varjatud reklaam," selgitab Koppel. Ta lisab, et tegelikult praegune reklaamiseadus taolist tootepaigutust ei reguleeri, kuid uus seadus võib seda teha. Nii kaua pole aga tarbijakaitse silmis tegemist varjatud reklaamiga.
    Kultuuriministeeriumi avalike suhete juhi Katrin Arvisto sõnul on väljatöötamisel muudatused ringhäälinguseaduses, mis tulenevad ELis vastu võetud direktiivist.
    "Direktiivis on teatud tingimustel lubatud ka tootepaigutus (product placement), see on konkreetse tellija huvi mingi toote paigutamise suhtes saatesse või filmi, teatud tootemarkide "sissekirjutamine" stsenaariumisse, mõjutades selle kaudu vaataja eelistusi, ilma et ta seda otseselt teadvustaks," räägib Arvisto. Kuidas see Eesti seadustes täpsemalt reguleeritud saab, selgub komisjoni töö tulemusel.
    Ostame TV3st väga suurtes kogustes reklaami ning Starmani logo esitlemine seriaalis oli n-ö kanalipoolne boonus meile, mille eest eraldi arvet ei esitatud.
    Autor: Gert D. Hankewitz
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Airbus sõlmis Türgiga ligi 20 miljardi dollari suuruse tarnelepingu
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Eesti üks rikkamaid naisi avas Tallinna kesklinnas uue äri
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.