Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Asja väärtus võrdne töötundidega
Ettekandja-baaridaamina alustas Sandra poole kohaga tööd suve lõpu poole. Ametiga on ta siiani rahul, see toob sisse piisavalt, mistõttu rahaasjades pere poole pöörduma üldiselt ei pea - ainult suure häda korral.
Kooli kõrvalt töötamine Sandra meelest õppimisele alati hästi ei mõju. Samas leiab ta, et noorena peaks kõigega hakkama saama, mistõttu käib ta lisaks koolile ja tööle paar korda nädalas ka trennis. Selleks on aeroobika, mille eest ta tasub ise.
Teiseks hobiks nimetab tütarlaps auto omamist, mis on tänapäeval kütusehindade ja remonditundide maksumuse tõttu väga kallis lõbu. "Kuid ise ma seda tahtsin, nüüd tuleb maksta," kommenteeris ta.
Šoppamistõbe neiul enda sõnul pole. Kui tal on soovi midagi osta, läheb ta vastavasse poodi ning kui sealt ei leia, kõnnib tühjade taskutega koju tagasi. Poodelda meeldib talle oma korterikaaslasega, kel kriitiline meel, mis on garantiiks, et halb ostumõte jääb tihti sooritamata.
Hindasid jälgib Sandra küll, mõnikord arvutab ta eseme maksuvuse oma töötundidesse, et näha, mitu tundi peab vastava asja saamiseks vaeva nägema. Säästumarketile eelistab neiu kindlasti Selverit ja kaltsukasse ei tiri teda kah miski.
Autor: Teele Üprus