USAs puhkenud tormi kahju Euroopas mõõdukas

Nii sai Euroopa Keskpank oma viimasel intressinõupidamisel euroala intressid kümnendat kuud järjest paika jätta ja muretseda kasvu asemel inflatsiooni pärast. Panga juht Jean-Claude Trichet aga möönis, et riskid kasvavad, eriti kui finantsturgude torm jääb lõõtsuma pikemaks ajaks.

Esialgu Euroopas laenuraha ei napi: veebruaris kasvasid laenud ettevõtjatele rekordtempos, 14,8 protsenti. Nagu näitab värske Financial Timesi küsitlus, ei tunne paljud eurooplased tavaelus USA tormist veel mingeid muutusi. muretust väljendasid nii pooled küsitletud sakslastest, 44 protsenti brittidest kui ka tubli kolmandik prantslastest.

Hispaanias ja Itaalias on aga juba teised meeleolud ning keldi tiiger Iirimaa on väsinud. Kui Itaalias on põdura majanduse taga nõrgad ja kiiresti vahetunud valitsused, mis pole suutnud ellu viia hädavajalikke majandusreforme, siis Iirimaa ja Hispaania on saanud tagasilöögi kinnisvaramulli lõhkemisest. Mõlemas riigis on ehituse osakaal üle 15 protsendi SKPst. Iirimaal prognoosib kohalik mõttekoda ESRI tänavu madalaimat kasvu 1988. aastast - 1,4 protsenti.

Oma kinnisvaramull ähvardab ka Suurbritanniat - IMFi hinnangul võib seal kinnisvara isegi kuni 30 protsendi võrra ülehinnatud olla, mis võib tähendada pikka ja valusat korrektsiooni.

Ka Euroopa ettevõtjad ei välista tormi. "Praegu ei ole erilist mõju näha. Kuid mul pole mingit kahtlust, et see tuleb, võib-olla 6-12 kuu pärast," ütles Financial Timesile Saksa Siemensi juht Peter Löscher.

Euroala kasvuväljavaate on IMF oma värskes prognoosis kärpinud 1,4 protsendile koos soovitusega keskpangale intresse kärpida. Turud seda viimast tänavu enam kuigi realistlikuks ei pea.

Eesti peamistest eksporditurgudest võtavad Soome ja Rootsi praegu kasvuhoogu maha, Lätile prognoosib IMF tuleval aastal juba kasvu täielikku seiskumist. Saksamaal seevastu läheb hästi.

Soome valitsus ootab tänavu viie aasta kõige aeglasemat kasvu, kuna metsasektoril on probleeme ja nõudlus eksporditurgudel väheneb. Oodatud 3,3 protsendi asemel kasvab Soome majandus tänavu 2,8 protsenti (mullu oli kasv 4,4 protsenti). Tuleval aastal aeglustub kasv 2,3 protsendile. Metsasektor, mille arvele langeb viiendik Soome eksporti, kannatab toorme kallinemise ja ülepakkumise pärast toodete turul. Kui Venemaa teeb teoks ähvarduse tõsta tuleval aastal puidu eksporditollid 50 eurole, võib Soome majanduskasv riigi keskpanga arvates tuleval aastal sootuks soiku jääda. Metsatööstus on seni viiendiku toormest Venemaalt toonud. Inflatsioon Soomes kiireneb valitsuse prognoosi järgi tänavu keskmiselt 3,3 protsenti, tööpuudust prognoositakse tänavu 6,2 protsenti.

Rootsi seevastu näib olevat suhteliselt heas seisus, ehkki siingi on valitsus tänavu juba kahel korral kasvuprognoose kärpinud. Rootsi tunneb tormi mõju ekspordi ja investeeringute vähenemise kaudu, riigi pangad on rahandusminister Anders Borgi sõnul Euroopas ühed stabiilsemad.

Valitsuse uue prognoosi järgi kasvab Rootsi majandus tänavu 2,1 protsenti varem prognoositud 3,2 protsendi asemel. Tuleval aastal aeglustub kasv 1,8 protsendile.

Borgi sõnul tuli prognoosi kärpida just USA kriisi süvenemise pärast, kuna see mõjutab Rootsi eksporti. Samuti on kodus tarbijad muutunud ettevaatlikumaks. Optimistlikuma poole pealt usub Borg, et USA kriis on lõpu alguses.

Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt kaalub juba kolmandat maksukärbet parempoolse valitsuse võimuletulekust 2006. aastal. Seni on Reinfeldti valitsus maksukoormat kergendanud 80 miljardi Rootsi krooni võrra, mis vastab 3 protsendile SKPst. Tööpuudus langes mullu novembris 15 aasta madalaimale tasemele, 3,1 protsendile, kust on nüüd kerkinud 3,3 protsendile. "Olgugi väljas tormine, meil on majandus kindlal alusel," kinnitab Reinfeldt.

Lätile, mis on Eesti tähtsuselt kolmas eksporditurg, prognoosib Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tuleval aastal väga järsku majanduskasvu pidurdumist.

Veel läinud aastal enam kui 10protsendilises tempos kasvanud Läti majandus aeglustab tänavu tempot 3,6 protsendile ja tuleval aastal 0,5 protsendile.

"See kasvunumber on sama hea kui majanduslangus," ütles Bloombergile JPMorgani analüütik Yarkin Cebeki.

Läti keskpank ei jaga IMFi pessimismi ning prognoosib SKP kasvu tänavu 6 protsenti ja tuleval aastal 5 protsenti. "Kasvu hoiavad üleval jätkuvad välisinvesteeringud, ELi rahad ning tugev ekspordi kasv," ütles keskpanga pressiesindaja Martins Gravitis.

IMF aga põhjendab oma pessimismi ülemaailmse laenukriisiga ning Rootsi pankade praeguse poliitikaga, mis on laenukraanid oluliselt koomale keeranud. Leedu majanduskasv aeglustub IMFi prognoosil pärast mullust 8,8protsendist kasvu tänavu 6,5 protsendile ja tuleval aastal 5,5 protsendile. Balti riikidest esimesena läheb tuleval aastal tõusule Eesti SKP.

Euroopa suurim majandusruum ja maailma suurim eksportija on kasvanud jõudsalt, hoolimata maailmamajanduse kasvu aeglustumisest ja euro tugevnemisest.

Maailma arenenud riikide koostööorganisatsioon OECD prognoosib Saksamaale tänavu 2,1% kasvu, mis on muude prognooside seas üks kõige optimistlikumaid. OECD põhjendab, et laenuturu probleemid Saksamaad oluliselt ei kõiguta. Ekspordi kõrval toetab kasvu ka tugevnev sisetarbimine - Saksmaa tööpuudus on jõudsalt kahanenud ning ettevõtted tuleviku suhtes optimistlikud.

Nõudmine Saksamaa masinate ja seadmete järgi Aasias ja Ida-Euroopas võib tänavu Saksamaa eksporti kasvatada 7,2% pärast 8,4% kasvu läinud aastal. Mullu kahanenud eratarbimine kasvab OECD prognoosi järgi tänavu 1,8%.