Tühik töötaja CVs võib tähendada ka vangla-aastaid

Mõiste "endine vang" on väga vale väljend töölevärbamise kontekstis. Vahet pole, kas inimene on vangis olnud või mitte, sellest lähtudes ei tohiks tööandja teha oma valikuid. Oluline on, kas inimene on võimeline tööga hakkama saama. Vang - see on tegelikult kombinatsioon inimeste eelarvamustest. Selline sõnakasutus viib inimeste sildistamisele. Sildistamine aga tingib sildile vastava käitumise.

MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus (SRK) abistab vanglast vabanenud isikuid ja kodutuid Tallinnas, Kuressaares, Ahtmel, ja Haapsalus. Eesmärk on luua vabanenutele tingimused toimetulekuks kuritegudeta.

Vangi satuvad sageli inimesed, kes on pärit vähem toimetulevatest kihtidest. Palju on venelasi ja üksikvanemate lapsi, paljudel pole üldse vanemaid ja neil on olnud halvad eeskujud. Neil pole tihti haridust ega oskusi ühiskonnas toimetulekuks. Nad lihtsalt ei oska mitte midagi ja see oskamatus elus hakkama saada on ka põhjus, miks nad vangi satuvad.

Paljudes vanglates on võimalik töötada, sealset tööd korraldab AS Eesti Vanglatööstus. Vangid saavad töötamise eest ka natuke palka. Ent tööd jagub vaid neljandikule vangidest, eriti tõsine on olukord meestevanglates. Harku vanglas on naistel peaaegu kõigil tööd, nad õmblevad voodipesu ja vanglariideid. Murru vanglas, kus jagub tööd vähem, teevad mehed kaminariistu, suitsuahje, plekk-kühvleid. Kohapeal pakutakse ka väljaõpet.

Samas tuleb tunnistada, et huvi vanglas töötamise vastu pole just väga suur. Kui inimestel pole tööharjumust, siis ei oska nad pidada kinni distsipliinist ja tegelikult ei saa neid ka töötama sundida. Sama kehtib ka õpivõimaluste kohta, mida tänapäeva vanglad juba väga hoolega pakuvad. Vanglates käivad õpetajad kohapeal ja ka kaugõppes on võimalik õppida. Kaugõppes õppijad saavad hea käitumise korral sessi ajaks ka eksameid tegema. Ent siiski on huvilisi vähevõitu.

Tööturule naasmine on seotud palju tööandja eelarvamuste ja hirmudega. Olen ise võtnud tööle vanglast vabanenuid ja võin öelda, et riskid on teistsugused, kui üldiselt arvatakse. Kõik sõltub konkreetsest inimesest ja pakutavast tööst.

Vangla on asutus, mis nõrga inimese võib murda; tugev kannatab, aga peab vastu. Psühholoogiliselt vangla muidugi deformeerib, sama on ka sõjaga. Igasugused ebainimlikud olud deformeerivad inimest ja inimlikkust.

Praegu on riiklikult toetatud vaid kriminaalhooldus justiitsministeeriumi haldusalas. Justiitsasutused pakuvad kriminaalhooldust enne tähtaega vabanenutele, kes on olnud eeskujuliku käitumisega. Aga nn pahadele poistele, kes istuvad aja lõpuni ja pole end tegelikult parandanud, ei pakuta praegu mingit hooldust. Ent nemad vajavad seda kõige enam, sest muidu satuvad nad kohe vanglasse tagasi.

Praegu on vajadus vanglast vabanenute majutuskohtadeks neli korda suurem ja pigem kasvab, kui kahaneb. Vabanejate arv suureneb, karistused on lühemad, sest vangla ülalpidamine on kallis ja ebaefektiivne. Vabanenute arvu kasv peab olema seotud resotsialiseerimise kasvuga. See on vabanejate, siseturvalisuse ja meie kõigi huvides.

Meie ühing tegeleb inimestega, kellel on keeruline ühiskonda integreeruda. Nendeks on näiteks turvakodude elanikud, kodutud ja ka endised kinnipeetavad. Pakume neile tööd ja eluaset.

Pakutavad töövaldkonnad on meil lammutus- ja haljastusteenus, prügi käitlemine ja kergemad ehitustööd. Abivajajad, kes meie kaudu tööd saavad, on sageli kutseoskusteta, seetõttu võimaldame väljaõpet kohapeal. Mõnikord on ka tööbüroo koolitustega aidanud.

Püüame leida igaühele tema võimetele vastava töö Haapsalus, vahel harva ka Tallinnas. Tööd tehakse koos töödejuhatajaga, kes jälgib ja vajadusel juhendab. Tööandjad, kes ostavad meilt teenust, ei tee vahet, kas töö teeb ära endine vang või keegi teine.

Tema jaoks on oluline, et töö oleks hästi tehtud. Probleemid tekivad siis, kui objektidelt hakkavad asjad kaduma. Seetõttu jälgime väga hoolega, kuhu kedagi saadame.

Kui teame, et inimesel on nn pikad näpud, siis eraobjektidele me teda ei suuna, vaid saadame pigem avalikesse kohtadesse.

Kõige raskem on inimestega, kellel pole distsipliini. Tuleb ette, et neid peab mitmeid kordi värbama, nii juhtub sageli ka endiste vangidega.

Kuna palgad meie ettevõttes pole suured, siis soovitakse meilt kiiresti edasi liikuda ja tasuvamat tööd otsida. Ent inimestel, kellel puudub distsipliin ja tööharjumus, on töökohal püsimisega probleeme. Sageli nad vallandatakse ja siis pöörduvad nad tagasi meie juurde.

Meie eelis ongi see, et suudame pakkuda stabiilsust ja abivajajal on koht kuhu pöörduda.

Kui endistest vangidest rääkida, siis paljudel neist on probleeme pingetaluvusega. Näiteks nad erutuvad liiast, kui on vaja teha kiireid muudatusi või vahetada tööstiili.

Ka suhetes teiste töökaaslastega on neil pingeid rohkem. Sageli on ka alkohol probleem, mis võimendab agressiivset käitumist. Ent mida kauem on inimene vabaduses, seda stabiilsemaks ta muutub.

Tugevad isikud tulevad raskustest välja - saavad jalad alla, liiguvad meilt edasi, saavad tasuvama töökoha, loovad pere ja muretsevad eluaseme.

Neile, kes on valmis oma eluga edasi minema, soovitame alati uuele tööandjale öelda, et tühimik CVs tähendab vangla-aastaid. Selline aus algus tekitab vastastikust usaldust.

Paljud neist inimestest jäävad ju Haapsallu, mis on väike linn, kus kõik tunnevad kõiki ja teavad kõigist kõike. On ka tööandjaid, kes ise pöörduvad meie poole ja küsivad inimeste kohta taustainfot.

Paljudelt tööandjatelt on tulnud ka tagasisidet. Inimesed, kes tõesti tahavad välja rabelda, on väga tänulikud neile, kes ulatavad abikäe, ja hiljem on nad ise kõige usinamad abivajajate aitajad.

Leian, et endisi vange tasub tööle võtta, sest neile töö tagamine muudab ühiskonna stabiilsemaks. Leian, et endiste vangidega suhtlemiseks peab kannatlik olema, neid peab motiveerima ja tunnustama.

Nende nääklemisi ja sõimlemisi ei tasu lihtsalt tähele panna - see läheb mööda. Selleks et kedagi paremaks muuta ja aidata, peab temast hoolima.

Autor: Avo Üprus