Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vanarehvidest saab maanteedele hea põhja
Jäätmeseaduse kohaselt loetakse vanarehve probleemtoodeteks, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu või keskkonna ülemäärast risustamist ning millele rakendatakse tootjavastutuse põhimõtteid.
Kuid millised valikuvõimalused on näiteks rehvide müümisega tegelevatel ettevõtetel seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks?
Nad võivad liituda tootjavastutusorganisatsiooniga, mis määratud summa eest lahendab rehvimüüja probleemid. Viimasel ajal on hakkajamad rehvimüüjad asunud ka ise lahendusi otsima.
Kuusakoski põhitegevusala on küll musta ja värvilise vanametalli ost, kuid selle kõrvalt oleme järjepidevalt kasvatanud ka romusõidukite, elektri- ja elektroonikajäätmete ning vanarehvide käitluskoguseid. Seadusandlusest tulenevalt peavad vanarehvide kogumispunktid olema igas maakonnas või 50 km raadiuses.
Vanarehve saab jäätmekäitluseks sobivaks eeltöödelda mitut moodi, kuid levinum variant on nende purustamine. Saadud rehvitükkide kasutatavaim suurus on 100×100 mm.
Purustatud vanarehve saab kasutada uute prügilate ehitusel dreenikihtides ja vanade prügilate katmisel. Üks võimalus on purustatud vanarehve taaskasutada projektipõhiselt - näiteks oleme seda teinud Uikala prügila rajamisel ning teedeehitusel (Kiiu mahasõit Peterburi maanteel).
Näiteks ühe kilomeetri pikkuse ja viie meetri laiuse asfalttee ehitamiseks kulub teekatte aluskonstruktsiooni rajamisel 1000 tonni purustatud rehve. Seega võiks Eestis tekkiva vanarehvi kogusega ehitada igal aastal 12 kilomeetrit korralikku sõidutee aluskihti.
Koostöös OÜga Rapla Teed ehitatud test-teelõik (50 meetrit pikk, kasutati 60 tonni purustatud vanarehve) on aastaid hästi vastu pidanud pakasele, suvistele paduvihmadele ning liikluskoormusele.
Vanarehve on võimalik ka põletada. Neid võib suunata spetsiaalsetesse põletustehastesse, kus need siis energia saamise eesmärgil põletatakse ning ka nõnda saab taaskasutamise nõue täidetud.
Kontserni tasemel oleme koostööd teinud ka näiteks Soome kaitseväega, kelle polügoonidel kasutati vanarehve kaitsevallide ehitamiseks.
Kui vaadata Eestis tekkivaid vanarehvi koguseid (aastas tekib neid umbes 12 000 tonni), siis ühest küljest on need kogused päris suured, kuid teisalt jääb teinekord just kogustest vajaka - näiteks Paikuse prügila rajamisel tarniti vajalik kogus purustatud vanarehve Rootsist.
2007. aastal toodi meie kogumispunktidesse kokku üle 2000 tonni vanu rehve.
Autor: Tarmo Lindemann