Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene turistid tulevad taas
Veebruaris peatus majutusettevõtetes 72 000 välisturisti, teatas statistikaamet.
Märkimisväärselt on kasvanud Vene ja Soome turistide arv, veebruaris oli nende ööbimisi Eestis mullu sama perioodiga võrreldes vastavalt 16,4% ja 7,2% rohkem.
Toila sanatooriumi müügijuhi Krista Tehtvere sõnul on Vene ja Soome turistide osakaal majutusasutuses tõepoolest kasvanud. Tehtvere sõnul on Venemaalt tulevale turismile kaasa aidanud Schengeni viisaruumiga liitumine. Soome turistide arvu suurenemist seletas müügijuht aga hea reklaamiga.
"Soome turistide arv on tõepoolest kasvanud. See on vast tingitud sellest, et osalesime esmakordselt Soomes toimunud matkamessil oma stendiga. Vene turistid on meil aga alati käinud ning seoses Schengeniga on siiatulek neile mõnevõrra lihtsamaks muutunud," põhjendas Tehtvere naabrite suuremat huvi Eesti vastu.
Müügijuhi sõnul on Vene turist rikkam kui Soome oma. "Siin olles kulutab venelane tunduvalt rohkem raha kui mõni teine. Soomlane tahab aga, et kõik teenused oleks hinna sees, kuid eks inimesele endale vajalikud protseduurid saavad ikka tehtud," kirjeldas ta kahe rahvuse eripära.
Sokos Hotel Viru tegevjuhi Anu Soosaare sõnul peatus tänavu veebruaris nende hotellis rohkem turiste kui mullu samal ajal. Lisaks suuremale hulgale venelastele ja soomlastele on kasvanud ka Eesti turistide osakaal.
"Samas lisandus eelmisel aastal Tallinna hotelliturule üle 1000 toa. See tähendab, et isegi kui iga lisaturist ööbis üksinda toas, ei täidaks nad ära ühte kuud uusi hotellitube. Lisaks tuhandele uuele hotellitoale on aga Tallinnas veel 5000 hotellituba," sõnas Soosaar.
Lisaks soomlastele ja venelastele peatus veebruaris Eesti majutusettevõtetes rohkem ka turiste Lätist ja Leedust. Norra ja Suurbritannia turistide arv oluliselt ei kasvanud ning Rootsi turistide arv vähenes ligi veerandi võrra. Talvekuudele iseloomulikult olid pooled majutusettevõtete klientidest siseturistid, keda peatus majutusettevõtetes ligi 4000 enam kui aasta tagasi samal ajal.
90% välisturistidest väisas Tallinna, Tartu ja Pärnu majutusettevõtteid. Maakondade majutusettevõtete kliendid olid peamiselt siseturistid.
Välisturistid eelistasid suuri, kallimaid ja enam lisateenuseid pakkuvaid majutusettevõtteid - 69% välisturistidest peatus üle 100 toaga majutusettevõtetes.