Uus analüüs ennustab suurt merevee tõusu

16. aprill 2008, 09:34

Selle sajandi lõpuks võib veetase maailma
meredes tõusta kuni poolteist meetrit, selgub värskest teadlaste analüüsist.

Seega oleks veetaseme tõus tunduvalt suurem, kui on ennustanud ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) oma mulluses kliimamuutuste prognoosis. IPCC pakkus välja, et aastaks 2100 on merevee tase praegusega võrreldes tõusnud 28-43 sentimeetrit. Seega väidab uus analüüs, et IPCC on olnud oma ennustustes liialt tagasihoidlik.

Analüüsi esitleti äsja Euroopa geoteaduste liidu aastakonverentsil Viinis, kirjutas BBC.

IPCC analüüsis puuduvad andmed liustike sulamise kiirenemise kohta, mida põhjustab kõrgenenud veetemperatuur maailmameres, sest analüüsi koostamise ajal ei suudetud seda protsessi veel täpselt mõista.

Uue analüüsi on Soome ja Suurbritannia teadlased teinud arvutimudeli abil, mis hõlmab andmeid kahe viimase aastatuhande maailmamerede veetaseme kohta.

Liverpooli lähedal asuva Proudmani okeanograafialabori teadlane Svetlana Jevrejeva sõnul on viimase 2000 aasta jooksul merevee taseme globaalne keskmine olnud vägagi stabiilne, varieerudes vaid 20 sentimeetrit.

„Selle sajandi lõpuks tõuseks merevesi meie ennustuse kohaselt 0,8 – 1,5 meetrit,” lisas ta. „Kiiret tõusu põhjustab liustike kiirem sulamine.”

Uus mudel suudab matkida merevee taseme kohta viimase 300 aasta jooksul kogutud andmeid.

Sellest varasema aja kohta on merevee taseme kohta üsna vähe konkreetset infot. Küll leidub näiteks arheoloogilist materjali, millistel tasemetel olid roomlaste kalasadamate sadamasillad, mis on ilmselt tugevaim kinnitus selle kohta, et merevee tase pole viimase 2000 aasta jooksul märkimisväärselt muutunud.

Praegune taseme tõusu kiirus – umbes kolm millimeetrit aastas on põhjuseks, miks paljud selles valdkonnas töötavad teadlased ennustavad, et tõus hakkab kiirenema.

Mullu jõudis sakslane Stefan Rahmstorf teistsuguse metoodikaga samale järeldusele, pakkudes välja, et merevee tase võib tõusta selle sajandi lõpuks 0,5 – 1,4 meetrit.

Värsked satelliitide abil kogutud andmed viitavad, et Gröönimaal ja Lääne-Antarktikas liustikud kahanevad, samas Ida-Antarktikas jääkilp hoopis kasvab. Kui Gröönimaa ja Lääne-Antarktika liustikud sulaksid täiesti, tõstaks see merevee taset mitme meetri võrra, aga sulamisprotsess võtaks sajandeid.


Kui ennustused peaks minema täppi, siis on eriti ohustatud madalad piirkonnad. Näiteks Bangladeshi territooriumist 80-90 protsenti on merevee tasemest vaid kuni meetri võrra kõrgemal.

Jevrejeva analüüs on esitatud avaldamiseks ajakirjale Proceedings of the National Academy of Sciences.

Novaator on varem merevee taseme tõusu kohta tehtud prognoosidest kirjutanud:

Merevee tõus lööb ennustused uppi

Kas meri tõuseb 59 sentimeetrit või 25 meetrit?

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2008, 11:47
Otsi:

Ava täpsem otsing