Käed eemale tulumaksust!

Hiljuti ametisse valitud president Ilves arvas 2006. aasta oktoobris, et Eesti sotsiaalsüsteemi parandamiseks peaks suurendama maksukoormust. Presidendi kunagisse erakonda kuuluv rahandusminister Ivari Padar on nüüd vana idee üles soojendanud, ainult ilma millegi parandamiseta. Tulumaksu languse külmutamine on tema arvates selletagi tore plaan.

Äripäev leiab, et maksukärbete kava ei tohiks muuta. Ei ole mõtet asutuste suvepäevi ära jättes kokkuhoidu teeselda ning samas teatraalselt ahastusest käsi ringutades maksukoormust tõstma tormata. Ehkki tulusid tõsta on tore, tuleb kesisel ajal alustada siiski kulude piiramisest. Eesti riik pole veel vaeseks jäänud, ta lihtsalt elab üle jõu. Maksupiitsa plaksutamine selle vastu ei aita.

Maksud ei ole mänguasi. Mida vähem ettevõtjale raha kätte jääb, seda vähem saab ta investeerida ettevõtte arendusse. Kui ettevõtted ei arene, langeb konkurentsivõime ja surutisest ülesaamine muutub kogu riigile aina raskemaks. Ning pikas perspektiivis laekub ka makse vähem kui arenemisvõimelisest majandusest, mis langustest kiiresti välja tuleb. Majandus on küll kana, kes muneb kuldmune, aga neid jõuga välja pigistades võib linnukesele sootuks viga teha. Ning seda me ju ei taha?

Kui ettevõtete investeeringuilt tulumaks kaotati, oigas mõnigi: appi, eelarves on 700 miljoni krooni suurune auk! Ent 2000. aasta lõpus selgus, et ettevõtete kasum kümnekordistus - kui 1999. aastal teenisid ettevõtted kokku miljard krooni, siis 2000. aastal kasvas kasum 11,7 miljardi kroonini. Lisaks sellele, et kasumist enam maksu maha ei läinud, tuli osa ilmselt põranda alt välja. Ka ettevõtete tulumaksunumbrid riigieelarves kasvasid.

Lõppude lõpuks on ettevõtjatel õigustatud ootus - meile on juba kord räägitud, et nüüd tulumaks langeb, siis mingil hetkel ei langenud, nüüd jälle lubati, et langeb, võeti seaduski vastu... Kaua võib? Kui optimistide valitsus haaras poodi sisenedes loteriipileti ja kuhjas käru kaupa täis, mõeldes mõnust võdisedes, mida kõike võidusummaga peale võib hakata - ja nüüd kastitäis komme! ja kuus latti sinki! seitse patja! siidisukad! samovar! - miks peaks maksumaksja arve unistuste eest enda kaela võtma, kui selgub, et võitu ei tulnudki? Seda enam, et mõttega harjumiseks on aega olnud vananaistesuvest saati. Ühtki lehelugejat ei tohiks majanduse üleilmne aeglustumine juba ammugi üllatada.

Eestlasi ei ole tarvis rahaga harjutada, raha tuntakse siin juba enam kui tuhat aastat. Iga inimene oskab sellega midagi peale hakata. Riik ei pea neilt raha tingimata ära võtma, parem on seda ka ise mõistlikult pruukida.

Autor: ÄP