Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prantslased ihuvad hammast TeliaSonerale

    Osapooled ei olnud ise valmis võimalikku tehingut kommenteerima, vahendas Bloomberg.
    Soome majandusleht Kauppalehti kirjutas, et Rootsi valitsus, kel on 37,3protsendine osalus TeliaSoneras, on andnud loa müüa oma osaluse ka muu kui raha eest, mainides, et ka aktsiad kõlbavad maksevahendina. Soome valitsus ei ole aga võtnud France Telekomi ülevõtupakkumise spekulatsioonide kohta mingit seisukohta, põhjendades seda vähese infoga. Soome valitsusele kuulub 13,7 protsenti TeliaSonerast.
    "See ei tundu sobivat France Telecomi ühinemis- ja ülevõtmisplaanidega," ütles Dexia Securitiese analüütiku Goyens Bloombergile. "See ei ole puhas turgude arendamise mäng." "Julged operaatorid võivad turul teha huvitavaid tehinguid," märkis Goyens. "See ei oleks täielikult ebaloogiline ja see võiks olla ülevõtmine, mida kõik ootavad."
    Goyensi sõnul ei tohiks telekommunikatsiooni regulatsioonidega probleeme tulla, sest ettevõtete turud geograafiliselt ei kattu. "Tehingu võib raskeks teha asjaolu, et läbirääkimistelaua taga on mitu osapoolt, sealhulgas Prantsusmaa, Rootsi ja Soome valitsused," selgitas ta. Ostu kavatsetakse Le Figaro andmetel finantseerida Prantsusmaa telekomiettevõtte aktsiatega.
    Investeerimispanga Evli Balti fondijuht Jaanus Hellat arvab, et TeliaSoneral oleks praegu paras hetk teha Balti tütarettevõtete vähemusosaluste väljaostupakkumine. TeliaSonera on ka kaks korda varem üritanud vähemusosalust omandada. Kuid seni ei ole Eesti valitsusel olnud huvi müüa.
    "Olukord on päris põnev. Vähemusosaluste väljaostmine on mõistlik. Seda on proovitud ja teema on õhus juba aastaid, kuid nüüd on selle toimumise tõenäosus suurem," lisas Hellat. Praegu on ka riigieelarve seis pingelisem. "Võib-olla Ansip ei peagi oma sõnu sööma lisaeelarve mitte tegemise kohta," ütles Hellat, viidates peaminister Andrus Ansipi avaldusele, et lisaeelarvega tuleks oodata sügiseni. "Eesti Telekomi vähemusosalus võidakse maha müüa ja saadud raha täidaks eelarvepuudujäägi."
    Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm avaldas arvamust, et juhul kui France Telecom peaks Telia Sonera üle võtma, ei pruugi see veel tähendada Eesti Telekomi börsilt lahkumist.
    "Ei pruugi nii minna, oleneb strateegiast," kommenteeris Kalm Eesti Telekomi lahkumist börsilt, kui France Telecom saab Telia Sonera asemel suuromanikuks. Kalm toonitas, et börsilt lahkumine on väga pikaajaline protsess ja et taolisi signaale ei ole ta kusagilt välja lugenud.
    "Töötame börsiettevõttena vähemalt esialgu edasi," kinnitas Kalm. Ka juhul kui ülevõtupakkumine peaks teoks saama. "Mis seal siis ikka saab kohe muutuda. See on taaskord teema suuraktsionäride vahel, kuidas nad oma osalusi jagavad."
    Kalm ütles, et temale isiklikult ei ole ülevõtupakkumisest midagi räägitud. "Spekulatsioone on olnud nii mõnegagi, sest konsolideerumine sellel turul toimub. Telekommunikatsiooniäri on globaalne. Seal tehakse ülevõtmisi kogu aeg. Telia Sonera on väga atraktiivne," tõdes Kalm.
    Kalm kiitis Eesti Telekomi suuromanikku, põhjendades seda suure, üle 100 miljoni ulatuva klientide arvuga. "Vaieldamatult on ta Skandinaavia kõige suurem telekomifirma. Ma üldse ei imesta, et Kesk-Euroopa võimsad telekomifirmad heidavad pilku talle. Telia Sonera on selgelt Skandinaavia turu liider," kiitis Kalm.
    Kalm möönis, et tal on raske kommenteerida, kas talle isiklikult meeldiks, kui France Telecom saaks Eesti Telekomi suuraktsionäriks. "Skandinaavia on aastaid olnud teada telekommunikatsiooni innovatsioonikantsina ja seepärast ütleksin, et praegune omanike struktuur rahuldab mind täielikult. Palju lisaväärtust France Telecom suudab tuua, on väga raske hinnata," rääkis Kalm.
    Autor: Virge Lahe
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Novira Capitalil sai Riias valmis ärikvartal
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.