Valitsusliit peab lahingut maksuväljal

"See on täielik pseudoteema, eile polnud sellest juttugi," teatas Ansip. Ka Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus rõõmustas, et partnerid on oma meedias väljaöeldud positsioonidest loobunud. "Ma loodan, et nüüd ei toimu uut ootamatut meelemuutust ja see nii ka jääb," toonitas Pentus.

Rahandusminister Ivari Padar aga asja niisama ei jäta. "Ma arvan, et tulumaksukärbete võimaliku peatamise teema avame homme (täna - toim)," märkis Padar.

Aeglustuva majanduskasvu ergutamine maksukärbetega on Põhjala riikides aktuaalne teema, ehkki nende riikide kõrgeid maksumäärasid arvestades võib paralleel Eestiga tunduda meelevaldne.

Ent tähele panna maksab näiteks Soome parempoolset valitsust, mis tuli võimule samuti maksukärpeid lubades. Selle asemel aga, et lubadust kohe täitma kiirustada, hindas valitsus esmalt majanduse olukorda ja leidis, et maksukärpeid pole tarvis.

Majandus kasvas omalgi jõul jõudsalt ning maksukärped suurendanuks ülekuumenemise ja inflatsiooni ohtu. Lubatud maksukergendused - kokku 1,1 miljardit eurot - hakkavad realiseeruma tuleval aastal. Ehk teisisõnu - Soome valitsuse "püssirohi on kuiv".

Taani majandusleht Børsen kirjutas äsja esikaanel, et majanduse päästavad mürtsuga maandumisest maksukärped. Nimelt prognoosib Taani keskpank, et aastal 2010 aeglustub Taani SKP kasv kõigest 0,4 protsendile. Et tulevaks aastaks kavandas Taani valitsus nii või teisiti ulatuslikku maksureformi, oleks praegu hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga, rääkis Børsenile majandusminister Bendt Bendtsen.

Ühelt poolt ergutataks taanlasi maksukärbetega rohkem tööd tegema, mis oli maksureformi algne eesmärk, teisalt jäetaks taanlastele rohkem raha taskusse, mis turgutaks tarbimist ja pehmendaks majanduskasvu aeglustumist.

Rootsis kaalub parempoolne valitsus juba kolmandat maksukärbet võimuletulekust 2006. aastal. Senised kaks kärbet kokku 80 miljardi Rootsi krooni ulatuses on juba päästnud Rootsi maailma kõrgeima maksukoormaga riigi tiitlist. See "au" on nüüd Taanil. Uute kärbetega loodab valitsus pehmendada tagasilööki nõudluse vähenemisest eksporditurgudel.

See oli esimene tõsiselt võetav sotsiaaldemokraatlik avaldus, mida Ivari Padari suust mäletan. Kindlasti toetan tulumaksu alandamise peatamist. Praeguses viletsas majanduse olukorras on see ainumõeldav samm. Kuna Reformierakond on riiki saamatult juhtinud ning viinud eelarve miinusesse, siis poleks nende valimislubaduse peatamises midagi laiduväärset.

Aga silmas pidades Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse noomitust, siis ma arvan, et mõne aja pärast räägib Padar täpselt vastupidist juttu ja ütleb, et mingil juhul ei tohi tulumaksu alandamisest loobuda.

Mulle ei meeldi, et me peame mingite ajakirjanduses konstrueeritud konfliktide üle diskuteerima ega tahagi pöörata tähelepanu tegelikele probleemidele.

Aga kui pean siiski kommenteerima, siis minu seisukoht on ju etteaimatav. Ma pean seda rumalaks mõtteks ega näe siin mingit kompromissi. Praeguste prognooside juures pole tarvidust niisugust küsimust tõstatadagi.

Meie majandus on praegu hakanud kasvama tänu ekspordi kasvule, mis on hea nähtus. Kui me aga suurendaksime tänu maksudele keskvalitsuse tulusid ja seeläbi ilmselgelt ka kulusid, tõmbaksime töökohti ära ekspordisektorist. Minu meelest oleks see meie majandusele kuritegu.

Pole vähematki tähelepanu pööratud sellele, millest koosneb 3,1 miljardi negatiivse lisaeelarve vajadus. Kolmandik sellest tuleb Riigi Kinnisvara ASi sissearvamisest riigieelarvesse, millega prognoosijad ei arvestanud ega tunne ka erilist süüd selle üle. Kolmandiku annavad aga hoopis kohalike omavalitsuste laenud. Kohalikud omavalitsused laenasid enneolematu tulude kasvu taustal ohtralt juurde, mis on ebanormaalne ja ka sellega prognoosijad ei arvestanud. Kui Savisaar läheb ja võtab veel laenu, peab haridusminister veel oma ministeeriumi haldusalas kulusid kärpima. Kohalike omavalitsuste laenuvõtmise tingimusi karmistame veelgi, selles leppisime täna (eile - toim) kokku.

Kindel võimalus riigi tulusid suurendada on paremini rakendada Euroopa Liidu vahendeid. Igast rakendatud euroliidu kolmest kroonist üks tuleks riigieelarvesse tagasi maksudena. Käitume rahandusministeeriumi analüüsiosakonna hüpiknukkudena, kui anname kergesti järele. Peaksime vähemalt üritama riigi tulusid suurendada ja euroraha paremini kasutama.

Uue majandusolukorra valguses tuleb eelarvestrateegia järgnevateks aastateks ümber teha ja päris räigelt. Järgneval kolmel aastal tuleb eelarvet kärpida võrreldes kehtiva strateegiaga umbes 7 miljardit krooni. Lugege need nullid kokku, see on suur raha. Suur raha nõuab suuri otsuseid. Mina pean rahandusministrina minema valitsuskabinetti eri stsenaariumidega. Variant A: me ei katagi puudu jäävat tulu ja kukume miinusesse. Variant B: me katame kõik kulud ära täiendavate maksudega. Variant C: vahevariant ehk osa maksude tõus koos kulude kärpimisega. Variant D: maksunduses ei muutu midagi ja lihtsalt tõmbame kulusid kokku.

Peame otsa vaatama sellele, mis juhtub, kui teeme 7 miljardi jagu igal aastat kärpeid. Kui selline variant halvendab oluliselt majanduse olukorda, siis on mõistlik rääkida erinevatest maksumuudatustest ja sealhulgas juba kokkulepitud maksude muutmisest.

Kulude kokkuhoiule tuleb ühel hetkel piir ette ja siis tuleb otsustada, kui efektiivne ikkagi on selles olukorras tulumaksu alandamine, tulumaksuvaba miinimumi tõus või lastega seonduv tulumaksuvabastus.

Tulumaksu langetamise ajutise peatamise küsimust üldkogul ei tõstatatud, mistõttu pole me ka selle üle aru pidanud. Minu ja erakonna seisukoht on see, et maksude stabiilsus on väga oluline põhimõte. Toetame madalaid makse. Samas kui selline seisukoht tõstatatakse, tuleb seda kuulata ja selle üle arutleda. Kindlasti ei laula me kaasa halleluujat tulumaksu langetamise peatamisele.

Ei saa rääkida Ansipi ega Padari poole valimisest, meie eesmärk on otsida lahendusi, mitte sõnavõtte.

Pärast möödunud aasta aprilli pole ma suhelnud kordagi Savisaarega.

Kindlasti ei näe ma Reformierakonda Keskerakonnaga valitsuses, ka sellised spekulatsioonid on kohatud. Praegusest paremat koalitsiooni ma ette ei kujuta.

Mina ei ole rääkinud temaga, jeerum, umbes kolm aastat küll. Mind ei ole nii väärikaks peetud. Ärme nüüd nii kaugele ka spekuleerime. Üks on selge - poliitikas ära iial ütle iial - seda näitavad viimasedki nädalad, aga praegu pole mõtet sellistel teemadel spekuleerida. Minu eesmärk on teha selle valitsusega parimat Eesti riigile. Ja isegi kui see on raske, ei tohi me taganeda, sest meil on rahva hääled!

Mul ei ole kombeks Savisaarega tihedalt suhelda, viimati nägin teda Jüri Vilmsi mälestusüritusel ja helistanud me teineteisele pole. Me ei suhtle omavahel ei isiklikul ega ka üldisemal tasandil. Mulle meeldib praegune valitsuskoalitsioon.

Koalitsiooni püsimisele ei näe ma praegu mingeid ohtusid.

Ega need läbirääkimised ei tule lihtsad. Eesmärk on, et koalitsioon püsiks, aga see vajab osapoolte oskust ja tahet kokku leppida.

Tuleb loota, et miski ei aja koalitsiooni lõhki. Aga fakt on see, et peame leidma need miljardid, mis eelarvest puudu.