Isikuandmed range valve all

Selle aasta alguses hakkas kehtima muudetud isikuandmete kaitse seadus, mis paneb andmetöötlusele veelgi kitsamad päitsed pähe.

Näiteks reguleerib uus redaktsioon täpsemalt isikuandmete kogumist maksevõime hindamiseks. Kui seni polnud selliste andmete kogumisel tähtaega, siis nüüd võib andmeid isiku maksehäire kohta töödelda ja kolmandale isikule edastada üksnes kuni kolme aasta jooksul kohustuse rikkumisest. Seega, kolm aastat pärast seda, kui võlg on tasutud, peavad andmed maksehäirete registrist kaduma.

Just selle nn musti nimekirju puudutava teema pärast läks Hansapank mullu ühe eraisikuga kohtusse. Pank avalikustas ASi Krediidiinfo veebilehel ühe võlglase andmed. Kui inimene oma võla tasus, siis nõudis ta ka oma andmete kustutamist maksehäireregistrist. Pank keeldus, mispeale andmekaitse inspektsioon tegi Hansapangale ettekirjutuse: andmesubjekti kaebuse kohaselt ei andnud ta nõusolekut oma isikuandmete avalikustamiseks ning Hansapank polnud väidetavalt isikuandmete töötlemise eesmärke temaga enne kokku leppinud. Nüüd ootab asi Tallinna ringkonnakohtu otsust.

Hansapanka kohtus esindav Raidla & Partnerite partner Ants Nõmper ütles, et ses küsimuses muutus seadus selgemaks: kui praegu selline asi juhtuks, siis poleks kahtlust, et Hansapank on õigesti käitunud.

Veel on seaduse uues redaktsioonis selgelt välja öeldud, et inimesel on õigus igal ajal keelata teda käsitlevate andmete töötlemine tarbijaharjumuste uurimiseks või otseturustuseks. Selles pole midagi ebaseaduslikku, kui kaubamaja saadab meile personaalse pakkumise - näiteks pöördub meie kui koeraomaniku või lapsevanema poole. Kuid kõigil on õigus nõuda, et tema isikuandmete taoline töötlemine lõpetataks.

Omanimelise advokaadibüroo omanik, kaheksa aastat pärimisõigusega tegelenud vandeadvokaat Rando Antsmäe puutub iga päev kokku sellega, et kuigi seaduse uus versioon oleks pidanud advokaatide juurdepääsu isikuandmetele lihtsustama, sõltub see sageli endiselt ametnike suvast.

Antsmäe töös tuleb ette olukordi, kus üks põhiõigus takistab teiste rakendamist - ehk õigus eraelu puutumatusele on seatud ülemaks õigusest pärandada ja pärida. "Mina pean oma töös töötlema ka nende isikute andmeid, kes ise ei soovi, et nende andmeid töödeldaks," sõnas advokaat.

Advokaatide sõnul on Eestis seadus liiga rangeks aetud.

Sugupuuhuvilised peavad vaatama, et mitte kogemata seaduserikkujate ridadesse sattuda.

Oma juurte tundmaõppimine kogub populaarsust - perekonnaajaloo foorumil on 34 000 registreeritud liiget ning Eesti ainsal sugupuu-uuringuid tegeval ettevõttel, Eesti Isikuloo Keskusel, poole aasta pikkune tellimuste järjekord.

Eesti Isikuloo Keskus OÜ omanik ja asutaja Fred Puss selgitas, et seaduses on vaikimisi kirjas, et kõiki inimeste isikuandmeid töödeldes - ehk siis näiteks tavalist sugupuud koostades - peab nõusolekut küsima.

Tema sõnul oleks aga mõistlik see, et vaikimisi oleks lubatud inimeste nimed ja sünnikuupäevad sugupuusse lisada - kust soovijad saaksid siis paluda need eemaldada. Pussi sõnul võib öelda, et umbes iga sajas inimene soovib oma andmete eemaldamist.