Büroopindade pakkumine Tallinna äärelinnas suureneb

Äärelinna on uusi büroosid lisandunud ja lisandumas eelkõige Mustamäel ja Lasnamäel, kus keskpärase asukoha ja arhitektuuriga hoonetel on raskusi üürnike leidmisega.

Samuti ei kiirusta ettevõtted otsust langetama enne, kui hoone ehitus on lõppjärgus. Suurenenud pakkumine on tinginud äärelinna uutes büroomajades pikenenud müügiperioodi ja ka üürihindade alanemise. Uute büroohoonete üürid algavad äärelinnas 160 kr/m2 ning ulatuvad südalinna A+ klassi büroodes 280 kr/m2 kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud ja käibemaks.

Suurenenud pakkumine mõjutab ka vakantse. Uute hoonete valmimisel võib prognoosida vanemate ja amortiseerunud hoonete vakantside suurenemist ning ilmselt on mitmed uued büroomajad sunnitud uksed avama üle 15% vakantsiga.

Kaubanduspindade turul on olukord suhteliselt sama, mis eelmistel kvartalitel. Suuremates keskustes napib vabu kaubanduspindu, mõned vabad pinnad on veel Rotermanni kaubamajas ja ehitusjärgus olevas Rocca al Mare juurdeehituses. Rocca al Mare keskuse juurdeehituse I etapp peaks valmima sügisel ning selle käigus lisandub ca 16 000 m2 uut pinda. Kaubanduspindade üürihinnad on liikunud viimastel aastatel tõusutrendis. Poolaasta jooksul on üürid püsinud suhteliselt samal tasemel. Ka järgmise poolaasta perspektiivis võib öelda, et nõutud kaubanduskeskustes jäävad üürid samale tasemele.

Lao- ja tootmispindade turul on uusi projekte, pakkumine suureneb järk-järgult. Kuigi võib öelda, et detailplaneeringu järgus olevate laopindade pakkumine ületab nõudlust, on nõudluse ja pakkumise vahel käärid. Kõige suuremaks probleemiks on ajaline vahe: arendajad on suutelised pakkuma ettevõtete vajadustele vastavaid laopindu umbes 1-1,5 aasta pärast. Ettevõtted on aga nõus ootama uut laoruumi keskmiselt pool aastat.

Viimase kvartali jooksul on nõudlus lao- ja tootmispindade järele veidi kahanenud.

Ettevõtete kindlustunne tulevikus suhtes on vähenenud ning ootused on muutunud pessimistlikumaks. Sellistes tingimustes ei plaanita laieneda ning pole vajadust uue pinna järele.

Tootmismaa ostmine ise ehitamise eesmärgil on vähem populaarne. See trend levib alates eelmisest aastast ning prognoosida võib sama trendi jätkumist. Varem nägid ettevõtted teenimisvõimalust, soetades odavalt kinnisvara ning teenides vara väärtuse kasvult. Praeguseks on maa hinnad tõusnud kõrgele ning edasine tõusupotentsiaal on küsitav. Sellest tulenevalt eelistatakse üha enam olla üürniku staatuses, mistõttu on sagedasemaks muutunud ka sale-leaseback-tehingud erinevate fondide ja investoritega, kus ettevõte müüb oma hoone, kuid jääb sinna pikaajaliseks üürnikuks.

Tootmis- ja laopindade üürihinnad ei ole poolaasta jooksul tõusnud. 2008. aasta esimese kvartali jooksul on olnud pigem surve hindade alanemiseks, kuna pakkumist on piisavalt ja nõudlus väheneb.

Heas seisukorras ladude hinnad algavad 55 kr/m2 kuus ning ulatuvad hinnatud piirkondades maanteeäärsetes hoonetes 100 kr/m2 kuus.

Autor: Annika Jakobson