Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
E-kaupmehed kahtlevad tagatisraha nõude kasus
Tarbijakaitseameti peadirektori Helle Aruniidu sõnul on internetipoodide pettused Eestis uus nähtus, aga viimasel ajal on mõne poega tekkinud probleeme, mistõttu näeb amet ühe lahendusena tagatisraha- või kindlustussüsteemi, kirjutas Tartu Ekspress.
Umbes kuu aega tagasi saadeti ettepanek ka majandusministeeriumisse, kuid praeguseks veel ametlikku vastust tulnud ei ole.
Poepidajate seas ringleb kuulujutt, et tagatisraha võib ulatuda 500 000 kroonini. Aruniit lükkas kuulduse ümber, öeldes, et summa võiks sõltuda poe käibest.
Agro24.ee vahendusel aianduskaupu müüva Leveera Agro juhatuse liige Sergei Naidenkov ütles, et tagatisraha sunnib väikse käibega internetipoode tegevust lõpetama. Tema sõnul on Eesti veebipoodide käibed väikesed.
"Meil on vähe müüki interneti kaudu," ütles Naidenkov. Ta lisas, et kui riik kehtestaks näiteks 500 000kroonise tagatisraha, paneks ta internetipoe kinni.
"Kohe paneks kinni," ütles Naidenkov, kelle ettevõtte põhitegevus on väetiste, tõrjevahendite, taimekaitsevahendite ja aiatööriistade hulgi- ning jaemüük. "Sellisel juhul ei tasu veebipood end ära. Parem teha juba tavaline kauplus."
On24 Sisustuskaubamaja nõukogu liige Peep Kuld ütles, et plaanitav tagatisraha ei päästa ettevaatamatuid petturitest.
"Probleemid, millele tarbijakaitse viitab, on olnud paari internetipoega, mis on ilmselt sihilikult läinud tarbijate petmisele," rääkis Kuld. "Samuti on olnud probleeme eelkõige välismaistest internetipoodidest tellimisega. Tagatisraha või kindlustuse nõudmine ei muudaks nende probleemide juures midagi."
Kuld lisas: "Probleemide vältimiseks tuleks hoopis tegeleda tarbijate informeerimisega, et nad teaksid, mida teha enne tellimist tundmatutest internetipoodidest. Tuleks saata e-kiri klienditeenindusse või sinna helistada. Tuleks vaadata internetipoe ajalugu, kui kaua see on tegutsenud. Tuleks otsida internetifoorumitest infot konkreetse poe kohta."
Kuld avaldas lootust, et majandusministeeriumi töötajad mõistavad tarbijakaitseameti ettepaneku mõttetust ning seaduseelnõuks seda ideed ei vormistata.
"Kui tarbijakaitse üritaks tagatisraha abil tarbijaid kaitsta ettevõtte majandusraskustesse sattumise, mitte petturluse eest, tähendaks see, et tagatisraha peaks maksma kõik tarbijatele kaupu või teenuseid müüvad firmad," ütles Kuld.
"Kehtiva süsteemi järgi on kõigil ettevõtetel vajalik aktsia- või osakapital," leidis Kuld. "Süsteemi muutmine selliseks, et lisaks nõutud omakapitalile tuleb tarbijakaitsele maksta tagatisraha, kõlab kentsakana."