Tulumaksuseadusel kiirustamise pitser

"Peame endale tuhka pähe raputama. 1998. aastal, kui alustasime valmistumist astumiseks Euroopa Liitu, sai igaüks hunniku võõrkeelseid materjale. Oli 101 asja ja direktiividest tulenevate erinevate kohtuasjadeni ei jõudnud," viitas Oro sellele, et Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiiviga lõpulejõudnud kohtulahendite valguses ei pruukinud Eesti ettevõtjate tulumaksustamine mainitud direktiiviga vastuolus olla.

Ka ei ole Euroopa Liit saatnud mingit kirjalikku nõudmist, kus oleks täpselt kirjas, mis Eesti maksusüsteemis valesti on. "Sellist paberit ei ole. Nii palju, kui mina tean, on asi selles, et Euroopa Liidule meie maksuseadus ei meeldi. Samas kas saame kõikidele meeldida?" küsis Oro retooriliselt, viidates siiski ka sellele, et muudatused võeti ette, et Euroopa Liidule rohkem meele järele olla.

Samas jäi Oro ebamääraseks ega öelnud täie kindlusega, et ka nüüd on kõik korras.

Oro selgitas, et seadust muudeti seetõttu, et Eestil on probleemid Euroopa õigusega, mitte ema-tütre direktiiviga. "Probleemid on hoopis selle ettevõtlusvormiga, mida maksuõiguses kutsutakse püsivaks tegevuskohaks ehk filiaaliks. Kui mitteresident alustab tegutsemist Eestis, siis tütre siia toomisel ei teki võimalust kahjumit koju tagasi viia, ja mulle tundub, et kasutatakse filiaali loomist," rääkis ta.

Praegu maksustab riik Oro sõnul püsivaid tegevuskohti ja Eesti äriühinguid erinevalt, mistõttu olid põhimõttelised muudatused vajalikud. Eesmärk oli vältida topeltmaksustamist ja mittemaksustamist.

Soov oli luua Eesti investoritele samad võimalused, mis on teistel. "Et Eestist saaks vabalt kapital läbi voolata. Kui investeerid Eestist välja, siis kehtivad samad tingimused. Kui oled juba Euroopa Liidus teises riigis maksukohustuslane, siis Eestis meie maksu ei küsi lootuses, et kasumi Eestisse toote," rääkis Oro.

Kui eelmisel aastal diskuteeriti Eestis erinevate lahendusvariantide üle, mida ja kuidas 2009. aastast tulumaksuseaduses muuta, siis praeguseks on seadusandja otsustanud, et Eesti säilitab senise tulumaksusüsteemi.

Euroopa Kohus on teinud rida uusi lahendeid, et ema-tütarühingute direktiivi mõistes oluline kriteerium on, et maks peab tekkima saaja tasandil, Eestis tekib see maksja tasandil. Ka muutub maksustamise periood. Kalendrikuu asemel saab maksuperioodiks kalendriaasta või majandusaasta, kui see ei lähe ettevõttel kalendriaastaga kokku.

Ette on nähtud ka avansiliste maksete süsteem.