Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnisvaraprojekt viis elektrifirma pankrotti
Möödunud aasta juulis müüs Alan Elekter aktiivselt kortereid Põhja-Tallinnas Köie tn 8, kuid müük ei sujunud. Äripäev mainis Q Vara võlgadest rääkinud artiklis ka Alan Elektri poole miljoni kroonist maksuvõlga. Toona olid need firmad ühed vähestest, kes oma maksud miinusesse lasid.
Alan Elekter nõudis seepeale häälekalt, et Äripäev vabandaks ja kirjutaks nende maksuvõlgadest kui ajutisest nähtusest. "Tegemist on hetkemaksevõlaga," teatas Alan Elektri juhataja Kaius Markus. Ta väitis, et maksuvõlg on tasaarveldatav ja ehitusfirmade puhul täiesti tavapärane.
Sügise saabudes muutusid võlausaldajad üha rahutumaks ning hakkasid oma nõudeid maksehäireregistris avaldama.
Ventilatsiooniseadmete tootja Ets Nord ASi juht Urmas Hiie ütles, et otsustas Alan Elektri vara sundmüüki nõuda, kui võlgnik ei vastanud kuu aega tema telefonikõnedele.
"Ma ei suutnud enam inimestega ühendust saada," rääkis Hiie, "kui kuu aega ei vastata kõnedele ega meilidele, peab kuskile piiri tõmbama."
Hiie ütles, et ta ei oska öelda, kui suur on lootus oma raha pankrotipesast kätte saada. "Eks me ootame ja loodame," sõnas ta.
"Ma arvan, et seal taga oli rida valeotsuseid, mitte et kinnisvarahinnad langesid," märkis Hiie maksejõuetuks muutunud firma kohta. "Nad olid alltöövõtjad ja võtsid alapakkumistega tööd vastu, n-ö nullhinnaga ning siis ei suutnud neid ära teha," lisas ta.
Ehitustehnikat rentiva ASi Ramirent direktor Ain Kerem ütles, et eile jõudis temani informatsioon Alan Elektri pankrotist. "Meil võib mitmete klientide suhtes olla kahtlus, aga tundeid ei saa aluseks võtta," rääkis Kerem. Maksehäire avalikustamiseks peab klient Ramirendile võlgu olema vähemalt 90 päeva.
Keremi sõnul jäävad kliendid jäävad neile pisut sagedamini võlgu kui varem. "Üks suurem võib anda suurema miinuse kui mitu väikest. Viimasel ajal on jah nendega (võlgnikega - toim) üksjagu tegemist olnud," rääkis ta.
Kerem oletas, et kolme-nelja kuu pärast võib ehitajate rahaline olukord pisut paraneda, kuna kevad on lepingute sõlmimise aeg. "Rahad pole ehk veel lahti läinud," ütles Kerem.
Ehitusmaterjale müüva Eesti Soojustuskeskuse OÜ raamarupidaja kinnitas aripaev.ee-le, et ehkki Alan Elekter võlgneb neile kuni 200 000 krooni, kinnisvaraarendajad ning ehitajad massiliselt võlgu jääma hakanud pole. "Kes võlgu jääb, need paneme üles Krediidiinfosse. Sealt on näha ka summad," sõnas raamatupidaja.
Alan Elektri juhilt Kaius Markuselt ei õnnestunud kommentaari saada.