Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merekonteineris ladustamine laost odavam

    Mitmed firmad on enda jaoks avastanud, et merekonteinerid pole ainult sobivad kaupade liigutamiseks sadamast sadamasse, vaid täidavad oma otstarvet ka kui soodne, mobiilne ja ohutu laopind.
    Nii näiteks põhjendas merekonteineri rentimist ka energiasüsteemide ehituse ja hooldusega tegeleva Aerotech Estonia OÜ juhataja Jaanus Ruumet.
    "Meie rentisime merekonteineri selle eesmärgiga, et vähendada ennekõike oma laokulusid, see andis meile päris suure kokkuhoiu," täpsustas Ruumet, et rahaliselt on neil peaaegu 8 korda vähem kulusid, kui varem.
    "Meil oli muidu päris suur laopind, 4000 ruutmeetrit, see oli lepinguga seotud ja rahalised probleemid ja kulud olid suuremad," lisas ta, et ei kipu firma omatoodangu hoidmist teistmoodi lahendama.
    Ka on vastu võetud otsus, et vähemalt kaks aastat renditakse merekonteinereid ladustamise eesmärgil edasi. Iseloomustamaks laorendi hinna ja merekonteineri rendihinna vahet pakkus Ruumet, et praegu turul hindu võrreldes tuleks vahe peaaegu 10kordne.
    Idee ei ole aga esmakordne. "Kuulsime, et suured kauplused, näiteks Rimi ja Prisma kasutavad sellist süsteemi, et nad ladustavad päris suures osas oma kaupa konteinerites," märkis Ruumet ning lisas konteineri rendi mugavuseks veel asjaolu, et ladu oma hoovi peale tuua ei saa. Merekonteineritega sellist muret aga pole.
    Ka kaupade seisukorra pärast pole vaja pabistada, kuna konteineri rendile võttes jälgitakse selle merekõlbulikkuse sertifikaati. "Konteinerid on kõik ju õhukindlad," ütles Ruumet.
    Ostmise kasuks kõneleb teedeehitusega tegelev MKV OÜ projektijuht Rauno Kaivoja.
    "Teedeehituses on väga palju igasuguseid tööriistu ja materjali, mida oleks vaja kuskil hoida ja laopinda ei taha selle alla kinni panna," möönis Kaivoja, kelle sõnul laopinna rentimine tuleb tunduvalt kallim, kui konteiner osta.
    "Ma maksan algul merekonteineri eest küll rohkem, aga konteiner teenib selle juba ühe aastaga tagasi, isegi kiiremini," lausus Kaivoja. Konteineri eeliseid on ehitusfirma jaoks hulga: nad on transporditavad, neid saab mugavalt sättida üksteise peale või üksteise kõrvale tõsta. Kaivoja sõnul plaanivad nad lähiajal konteinereid isegi juurde soetada. "Konteineri enda maksumus ja turuväärtus säilib ja meil on võimalus ta ka hiljem maha müüa," õpetas Kaivoja.
    Merekonteinereid müüv ja rentiv Gilderg OÜ juhataja Roman Gorelov pakub firmadele mitmeid erinevaid tüüpe merekonteinereid. Tema sõnul algavad rendihinnad 1500 kuni 3000 kroonist kuus. Enamasti antakse rendiperioodiks minimaalselt kaks kuud. Konteinerid on nii uued kui ka kasutatud. "Hinnavahe on suur ja enamasti otsustatakse pigem kasutatud konteineri kasuks," väitis Gorelov, arvestades keskmiseks müügihinnaks 20 000 krooni. "Ladustamiseks on olemas ka spetsiaalsed reefer-konteinerid, mis on suhteliselt kallid ja lähevad peamiselt toiduainetetööstusesse," mainis Gorelov ja selgitas, et reefer-konteinerites saab temperatuuri määrata ning hoida kaupu, mis on temperatuuritundlikud ja riknevad kiiresti. Eriotstarbelised merekonteinerid on aga kallimad ja reefer-konteinereid ainult müüakse ja nende maksumus on ligi 100 000 krooni.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.