Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hilinejad ühe päeva võrra kiiremad
Krediidiinfo ASi iga-aastasest krediidipoliitika turu-uuringust selgub, et hoolimata majanduskasvu aeglustumisest ei näita Eesti ettevõtete maksekäitumine halvenemise märke. Samuti on viimastel aastatel kasvanud õigeks ajaks arveid tasuvate ettevõtete arv.
Julianuse Inkasso Agentuuri juhatuse esimees Karl Mitt ütles seevastu aripaev.ee-le, et nii juriidilistel kui ka eraisikutel on arvete maksmisega hilinemine sagenenud.
Mitt osutas, et kui maksekohustuste täitmisel tekivad raskused, on ohus kõigi teiste kohustuste täitmine. "Kinnisvaraarenduse ja ehitusega seotud tegevusaladel tekkinud võlad valguvad väljapoole oma valdkonda, mis tekitab värinaid ka teistes sektorites," märkis ta.
Ta lisas, et tarbimislaenude ja SMS-võlgade koorem on jätkuvalt suur ja siin on tegu eraisikutega - kasv ei ole peatunud.
Krediidiinfo teatel on järjest suuremaks ohu allikaks muutumas krediidijuhtimise madal tase Eesti firmades.
"Teeb valvsaks, et vaid 18% ettevõtetes on olemas krediidiotsuste tegemiseks kirjalik reeglistik. 80% ettevõtetes tegeleb krediidiküsimustega firmajuht ning professionaalsete ametikohtade (raamatupidajad, finants- ja müügijuhid) osalus krediidiotsuste langetamisel väheneb aasta-aastalt," ütles Krediidiinfo ASi asedirektor Alar Jäger.
Võimalikele probleemidele viitab ka ennetavate meetmete vähesus krediidijuhtimises. Vaid veidi üle poolte ettevõtete (57%) jälgib oma klientide finantsseisu. Krediidilimiite kasutab riskide vähendamiseks kõigest 33% firmadest.
Arhitektuuribüroo Eek & Mutso tegevjuht Madis Eek ütles, et majanduse jahtumine pole võlgu jäävate klientide hulka kasvatanud.
"Eks ikka juhtub, et jäädakse võlgu, ent see sõltub pigem klientidest, mitte majandusest," märkis Eek. "Võib-olla ei tellita enam asju nii suure hurraaga, ent need, kes tellivad, on ka väljaminekuga arvestanud," ütles arhitekt. Ta meenutas, et ühe kliendiga oli neil probleeme just aasta tagasi aprillisündmuste aegu, kus klient oma põhjendasvõlgnevust transiidi kinnijäämisega.
Ka Starmani tegevjuht Peeter Kern märkis, et nad pole täheldanud võlgnike arvu kasvu.