Langusetont lehvitab tiibu kindlustuses

"Turu muutus on tuntav. Kaskoturg on jäigas ühenduses autoliisinguturuga ja kodukindlustuse turg kinnisvaraturuga, mistõttu on kasvu raugemine ootuspärane," nentis Hansa Varakindlustuse juhatuse esimees Jan Andresoo. Ta lisas, et liiklus- ja kodukindlustuse puhul kompenseerib mahulangust mõningane hinnatõus, samas kaskokindlustuse puhul on surve hoopis jätkuvalt hindu langetada.

"Müügimahud on vähenenud eelkõige vabatahtlikes kindlustusliikides või nendes, kus pole liisingufirmade või pankade survet kindlustust omada. Kohustuslike kindlustusliikide müük on raugenud vähem, kuid kasv on ka siin aeglustunud," sõnas ERGO Kindlustuse ASi juhatuse liige Sergei Vahnitski.

Ta nentis, et kui leibkonnas suurenevad kulutused toidule ja laenude tagasimaksetele, siis ühe esimese asjana loobuvad inimesed kulutustest turvalisusele ja kindlustusele.

If Eesti Kindlustuse arendusdirektori Algis Suiki sõnul on nende portfellis enim müügikasvu aeglustumist märgata vabatahtlikus sõidukikindlustuses ning juriidiliste isikute varakindlustuses.

"Tervikuna on meil vabatahtlikes kindlustusliikides kasv vähenenud 6,8 protsendipunkti võrra, mis on siiski väiksem koguturu 10,8protsendisest kasvukaotusest," märkis Suik.

Varakindlustuse senisest kasinama kasvu kõrval kukkus kolinal miinusesse Eesti elukindlustuse turg, kus kurja juur on selgelt investeerimisriskiga elukindlustus, mille maht kahanes esimeses kvartalis mullusega võrreldes veerandi võrra. "Sellel on väga lihtne põhjus - miks peaks keegi panema raha juurde sinna, kus ta oma raha kaotab. Inimesed ei pane investeerimisriskiga elukindlustusse raha juurde ja päris palju võetakse isegi raha välja," rääkis Hansa Elukindlustuse juhatuse liige Jürgen Pelt.

Ta lisas, et praeguses aktsiaturgude olukorras oleks lausa kuritegelik meelitada inimesi raha riskiga elukindlustusse paigutama. Tekkinud olukord Pelti sõnul seltsi kasumit eriti ei mõjuta, kuna ülejäänud elukindlustuse tooted on kenasti kasvanud.

"Praegu, kui aktsiaturud on languses ning tootlused muutunud marginaalseks, on garanteeritud tootlusega traditsioonilised elukindlustustooted taas konkurentsivõimelised," rõõmustas ERGO juhatuse liige Vahnitski. ERGO investeerimisriskiga elukindlustust ei paku.

"Olen mõõdukas pessimist ja usun, et turg rahuneb veelgi. Aasta lõpuks pakun viieprotsendist varakindlustuse kasvu, mis tähendab, et mõni kvartal võib turg vabalt ka miinuses olla," sõnas Andresoo.

"Turu kasv aeglustub veelgi," nõustus ka Vahnitski. Ta lisas, et kuna nn tort, mida jagada, muutub väiksemaks ja konkurents tihedamaks, ei ole välistatud ka seltside ühinemised või nõrgemate väljalangemine. "Raskustesse satuvad kergemini need seltsid, kes on spetsialiseerunud vaid ühe kindlustustoote müümisele, samuti need, kes kasutavad vaid ühte müügikanalit, näiteks ainult maaklereid," lisas Vahnitski.

Andresoo sõnul tuleb kindlustusseltsidel praegu keskenduda olemasolevatele klientidele. Samuti tõi ta välja trendi, et kindlustusseltsid püüavad vähendada maaklerite rolli oma toodete müümisel, kuna viimased võtavad müügi vahendamise eest kohati liiga kõrget tasu.

"Liikluskindlustuse vahendamise eest küsivad maaklerid minu teada üle 10 protsendi ulatuvat tasu, mis on ülemäära kallis. Meie maaklerite abi oma toodete müügil ei kasuta," rääkis Andresoo ja lisas, et ka teised kindlustusseltsid on selgelt asunud kontorivõrke laiendama, et iseseisvalt rohkem oma tooteid müüa.

Kaubamärgi IIZI all tegutseva e-kindlustusfirma juht Risto Rossar vaidles Hansa Varakindlustuse juhile vastu ja toonitas, et maakleri kanal on oluliselt soodsam kui kontorivõrk või agentuur, kus lepingu sõlmimise kulud on reeglina hoopis suuremad.

"Salva Kindlustusega leppisime hiljuti kokku, et vähendame liikluskindlustuse müügikanalite arvu," pidi Rossar siiski nentima. Ta lisas samas, et IIZI kanal vahendab praegu rekordilise üheksa kindlustusseltsi tooteid.

"Salva Kindlustus on otsustanud, et ei soovi liikluskindlustuse vahendamist osas IIZI e-kindlustuse müügikanalites, sealhulgas internetikanalis. Soovime kasutada kõiki võimalikke kanaleid klientidega suhtlemisel, kuid kindlasti eelistame ka edaspidi kanaleid, kus poliisi toimetamine kliendini on meie jaoks võimalikult soodne," rääkis Salva Kindlustuse juhatuse liige Urmas Kivirüüt.

Varakindlustusturule vajutas kõige tuntavamalt pidurit ettevõtjate vara- ja sõidukite kindlustuse müügi nullilähedane kasv. Firmajuhid olemasoleva vara kindlustamise arvel muid kokkuhoiuvõimalusi ei näe, kui üha soodsamate pakkumiste otsimine.

"Otsime igal aastal soodsamaid kindlustuskatteid, aga osa vara kindlustamata jätmisega kindlasti ei riski," sõnas Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp.

Tulika Takso juht Anne Rebane nentis samuti, et autopargi ja hoonete kindlustamisel on raske kokkuhoiuvõimalusi näha. "Vanemate ja liisingu alt väljas olevate autode puhul saame loobuda kaskost ja loomulikult jälgime pidevalt erinevaid pakkumisi ega hoia oma pikaajalisest kindlustuspartnerist kümne küünega kinni," märkis Rebane.

"Kindlustus kui kululiik on üsna paratamatu, aga eks iga ettevõtja peab äririski maandamiseks hindama, kas saab selle arvel kokku hoida või mitte," sõnas Liviko juht Janek Kalvi.

"Meie ei näe võimalust kindlustuskulu raskel ajal ära kaotada," lisas ta.

Kalvi märkis veel, et Liviko on näinud vaeva, et saada endale kindlustusseltsilt võimalikult soodne terviklahendus. "Parimat pakkumist tasub otsida ka headel aegadel, mitte alles siis, kui olukord raskemaks muutub," toonitas Kalvi.