Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omavalitsuste surm poomise läbi
Äripäeva meelest on omavalitsuste laenukraanide kinnikeeramine kahe otsaga asi: küsimus pole ses, kas laenata või mitte laenata, vaid milleks laenata. Investeeringuiks, mis tõotavad kasvu ja arengut - miks mitte selleks laenu võtta. Populistlike valimislubaduste nui neljaks täitmiseks leiab aga kindlasti vahendeid oma eelarveraha ratsionaalsemalt ringi tõstes. Tallinn, näiteks, Pärnu.
Kui valitsus tegi tänavuse riigieelarve ülioptimistlikult, siis suur osa omavalitsusi jäi oma finantsplaanides siiski kahe jalaga maa peale. Ehk just selle arvestusega, et vajalikuks investeeringuks jääb üks võimalus veel - laenu võtta.
Nüüd tahab valitsus sellele võimalusele kriipsu peale tõmmata. "Laenu võtmine tähendab, et valitsussektori eelarve läheb defitsiiti, kui riik oma kulutusi veel miljardi krooni võrra ei kärbi," manitseb peaminister omavalitsusi, justkui need võtaks laenu ainult valitsuse kiusamiseks. Tallinn aga jäi oma kolme aasta peale mõeldud miljardikroonise laenuga Toompea võimuparteidele sobivalt silma.
Riigil on ees raske aasta ja omavalitsustel justkui olekski kohustus olla solidaarne keskvalitsusega - üks kõigi, kõik ühe eest!
Ent omavalitsused tulevad Stenbocki maja asukaile meelde siis, kui on vaja, et vallad-linnad raskustele oma õlad alla toetaks. See tundubki olevat Eesti riigi regionaalpoliitika nähtavamaid avaldumisvorme.
Valitsuse omavalitsuste suunas näpuviibutamist õigustab nende suur laenukoormus. Tallinna häda pole aga niivõrd laen - linnal laene paari miljardi ringis, veel üks miljard lisaks ei käiks linnale üle jõu -, kui see, et linnapea Keskerakonna liider Edgar Savisaar, kes Tallinna rahaga endale poliitilist kaasavara kogub.
Reform saab enda võimu alla valdu ehk erakondlikult mõjutades säästukuurile panna. Kuid Tallinn võib vabalt valitsuse keelule-palvele vilistada. Sõnasõda on tõusnud sama ägedaks, kui aastal 2001. Toona lõppes see sõbraliku kingitustevahetamisega: rahandusminister Siim Kallas kinkis linnapea Tõnis Paltsile kangi, Palts Kallasele aga peegli.
Näis, mille kingib Edgar Savisaar rahandusminister Ivari Padarile. Padari kingitusest Savisaarele annab aimu ministeeriumis koostatav kohalike üksuste finantsjuhtimise seadus. Valitsus ootab seda pikisilmi, sest see seab omavalitsustele karmimad laenamistingimused. Ühe vitsaga saavad nii rikas kui ka väeti omavalitsus.
Ent need pole enam omavalitsused, kelle kõiki finantsküsimusi reguleerib keskvalitsus pealinnast. Omavalitsustel kaob üldse mõte. Ehk ongi idee rahakraane kõvemini kinni keerates hoobilt ja järsult valdade arvu vähendada. Surm poomise läbi... See oleks kuidagi veel arusaadav 13. sajandi Eestis, aga mitte enam 21. sajandil.
Autor: ÄP