Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investorite huvi kruvib Euroopas põllumaa hinnale rekordeid
Toidunõudluse järsk kasv ning biokütuste tootmine on muutnud investorite suhtumist, et tegemist on ebahuvitava ja languses majandusharuga, kirjutas leht.
Suurbritannias näiteks on loodud arvukalt põllumaade kokkuostuga tegelevaid fonde ning põllumaa hinnad on viimase aastaga kerkinud 40%.
"Hinnad ei tõuse järsult mitte üksi Suurbritannias. Üle ilma vallandunud toorainebuum tähendab seda, et investeerimisfondid jahivad odavaid põllumaid ka kaugemal, kergitades hindu eriti Ida-Euroopas ning endise Nõukogude Liidu riikides, kus suured maa-alad potentsiaalselt väga viljakat põllumaad on söötis," ütles lehele kinnisvarafirma Knight Frank põllumajandusspetsialist Andrew Shirley.
Isegi Serbias on hinnad järsult tõusnud. Maa põhjaosas Vojvodinas hindavad kinnisvaraeksperdid tänavu põllumaa hinnaks 7000-8000 eurot hektar võrreldes 5000 euroga hektar läinud aastal.
Ametlikult ei saa välismaalased küll näiteks Poolas aastani 2016 maad osta, kuid kui asutada kohalik firma, on kerge neist reeglitest mööda hiilida, kirjutas FT.
Põllumaa on odavaim seal, kus müügile on seatud piirangud. Prantsusmaal näiteks on hektari keskmine hind 6000 eurot, kuna maad tuleb esmalt pakkuda noortele talunikele. Siiski on ka Prantsusmaal hinnad 2003. aastaga võrreldes 50% tõusnud.