Üllatusi tõotav DiMeola

Eelkõige džässkitarristiks tituleeritud Al DiMeola tuleb Tallinna akustilise kavaga, mis kontserdi korraldaja Anne Ermi sõnul võib kujuneda kõlalt mahedamaks kui meistri varasemad ettevõtmised. Neljaliikmelises grupis, millega virtuoos Estonia kontserdisaalis üles astub, on esindatud ka akordion, mis tähendab, et üllatusi toob kvarteti esinemine kindlasti.

"Tulisuse asemel pakun välja, et on oodata emotsionaalset pinget," ennustab Erm.

Et tegemist on suure meistriga, kelle virtuoossuses kahtlema ei pea, on ilmselge. Anne Erm usub, et kontserdipublikuna on kohal suurem jagu Eesti tegevkitarristidest, et oma silmaga näha, mida DiMeola seekord pakub.

Kitarrist ning kitarriõpetaja Iljo Toming hindab väga kõrgelt panust, mille Al DiMeola kitarrimuusikahuviliste ringkonda on andnud.

Plahvatusliku sensiatsioonina mõjus omaaegses muusikamaailmas 1981. aastal San Franciscos ette kantud Friday Nightsiks ristitud ühisprojekt, kus DiMeola mänguparneriteks olid tippkitarristid John McLaughlin ning Paco DeLucia.

Jõulise ülesehitusega kontsert oli näide tehnilise meisterlikkuse ning kontseptsioonide loomisoskuse maksimumist. Loomulikult see intrigeeris.

"See oli kurikuulus kontsert, mis vallandas ülemaailmse kitarrimuusika õppimise buumi," räägib Toming. "See oli justkui lati püstitamine, millest üle hüppamist seadsid edaspidi endale eesmärgiks tuhanded ja miljonid järgijad üle maailma."

Al DiMeola taolise meistri jaoks oleks primitiivselt lihtne mängida üks-ühele võõraste autorite loomingut, ükskõik millises stiilis või vormis see ka kirjutatud poleks, kuid sellisele tasemele Al DiMeola enam ei lasku. Õpipoisiaastad on ammu möödas ning unistus saada maailma parimaks kitarristiks ei vaja enam tõestamist. Elektrikitarri on DiMeola vahetanud akustilise vastu, osalt seetõttu, et tema tundlikud kõrvad ei talu valju müra, teisalt eesmärgiga näidata, et efektne mänguosavus ei vaja elektrooniliste võimaluste ja efektide toetust.