Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lindström: töö on mäng

Carl-Eric Lindströmi kabineti kõrval on väike koosolekuruum, täiesti tavaline, välja arvatud ehk ühe erandiga: Lindström on koosolekuruumi seinale riputanud raamitud teksti, milles seisab inglisekeelne tekst:

"We never have enough time to do anything, but we always find time to do it twice."

See mõttetera on oluline, perspektiiv, peab olema paigas ning hullumeelse tempoga tormata pole vaja. Tuleb olla kannatlik.

Eestis on palju turbulentsi. Carl-Eric Lindströmile on teema tuttav, midagi sarnast on ta varem oma karjääri jooksul mitmeid kordi kogenud.

"Peale heade aegade olen näinud ka pankrotte, koondamisi, olen näinud, kuidas inimesed ei suuda oma eluasemelaene tasuda. Kõik siin maailmas muutub, midagi püsivat ei ole olemas ning sellest tuleks ka igaühel lähtuda," ütleb Lindström.

Praegu on ühinemiste ning ülevõtmiste periood. Suurbritannias Henley juhtimiskolledžis magistrikraadi omandanud Lindstömi kraaditööks oligi uurida, kuidas sujus logistikafirmade Danzase ning DHLi ühinemine. Maailmapraktika näitab kurba statistikat, 75-80% ühinemistest ebaõnnestub, see tähendab, et ei saavutata soovitud eesmärke.

Kui toimuvad ühinemised, ülevõtmised või ümberstruktureerimised, on kriitilise tähtsusega kommunikatsioon.

"Sageli alahinnatakse kommunikatsiooni tähtsust, kuid see on ülimalt oluline, et muudatuste perioodil liiguks informatsioon nii ülevalt alla kui ka alt üles, samuti osakondade vahel. Juht peab olema heade liidriomadustega, muidu ei tule inimesed muudatustega lihtsalt kaasa. Veel on olulisteks märksõnadeks läbimõeldus ning tulemuste pidev jälgimine," lausub Lindström.

Kas DHLi ja Danzase ühinemist võib tagantjärele edukaks pidada?

Lindströmi sõnul näitavad nii numbrid kui ka töötajate hulgas tehtud küsitlused, et ühinemine õnnestus. Need kes töötavad edasi, on olukorraga rahul, ent oli ka inimesi, kes lahkusid.

"Igal inimesel on omad huvid ning eelistused. Kui ettevõte muutub, on neid, kellele see ei meeldi. Paljudele ei sobi töötada suurfirmades ja see on täiesti normaalne. Me peaksimegi tegelema sellega, mis meile kõige enam huvi pakub, ning lähtuma enesearendamisest," on Lindström kindel.

Alt üles vaatab Lindström sellistele liidritele, nagu on Mart Laar, Indrek Neivelt ja Joakim Helenius. "Need on inimesed, kelles on olemas see miski, mis teeb nad erilisteks, kuigi inimestena võivad nad olla täiesti erinevad," tõdeb Lindström.

"Oma asja ajades tuleb olla aus ja siiras. Töötajatega tuleb pidevalt suhelda, aega tuleks leida ka inimeste jaoks, kes otseselt sulle võib-olla ei allu," selgitab Lindström.

"Kui suhelda inimestega eri tasanditelt, ei jää tippjuht nende jaoks kaugeks. Igast vestlusest võib saada huvitavat informatsiooni. See kõik aitab juhil areneda ning paremaks muutuda. Pisiasjad võivad vahel olla väga olulised."

Lindströmi sõnul tulevad probleemidele lahendused sageli iseenesest, siis kui aeg on selleks küps.

"Enamik asju laheneb iseenesest. Kui sind vaevab mingi mure, siis intensiivsed mõttearendused tihti ei aita. Sageli tuleb lahendus ise sinu juurde," vahendab Lindström oma kogemust.

Paljude probleemide lahendusteni jõuab mees tööst vabadel hetkedel, siis, kui lemmikharrastus kepikõnd mõtlemiseks piisavalt aega ja ruumi annab.

1994. aastast DHLis töötavat Lindströmi peavad alluvad heaks inimesetundjaks. Ta on mees, kes on avatud ja alati olemas, kui teda vajatakse.

Küsin, kuidas ta andeka inimese ära tunneb.

"Selle saab tegelikult selgeks esimeste hetkedega. Esmamulje ja kõhutunne ütlevad mulle palju. Silmaga nähtu ei pruugi tihti tegelikkusega kokku käia. Siinkohal aitab sisetunne."

Carl-Ericul on tohutult kogemusi nii äris kui ka elus, võiks isegi öelda, et rohkem kui meil siin DHLis kõigil kokku. Ta on juht, kes on alati kättesaadav, sihikindel mees, kes ettevõetu ka lõpule viib. Viimane ei tähenda muidugi, et ta läbi seinte läheb. Ta on inimene, kes teab eesmärki. Teda võib kahtlusteta nimetada meie varaaidaks.