Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Roheline audit aitab kaasa parematele tulemustele
Roheline audit pole lihtsalt sõnakõlks, vaid tegevus, mis loob eelduse läbimõeldumaks ja keskkonnasõbralikumaks strateegiaks ning kulude kokkuhoiuks.
Ettevõtete keskkonnamõju hindamine, eriti see, mis puudutab seadustes sätestatud nõuete ületamist, on suhteliselt uus ja tõusev trend kogu maailmas. See on ka loomulik jätk üldisele keskkonnateemade tähtsustamise kasvule terves ühiskonnas.
Roheline audit on vahend, mis aitab ettevõttel määrata kindlaks oma tegevuse keskkonnamõju ja leida võimalusi selle vähendamiseks. Auditi tegemise põhjuseks võib olla näiteks toodete või protsesside vastavusse viimine seadusandlusega või eri huvigruppide nõuete täitmine. Põhjalikult läbi mõeldud auditist võib peaaegu iga ettevõte saada ka otsest majanduslikku kasu.
Roheline audit võtab peale tootmisprotsessi arvesse ka tooraine kaevandamise ja töötlemise, energiakasutuse, transpordi, pakendamise ning hilisema, toote kasutusest kõrvaldamise järgse etapi. Seda nimetatakse ka olelusringi analüüsiks. Olelusringi analüüsis jagatakse toote teekond viide peamisse etappi. Traditsiooniline ja keskkonnale kõige kahjulikum on olelusring, kus pärast esimest kasutust ladustatakse toode prügimäele. Sellega kaasnevad ka otsesed kulutused jäätmete äraveole ja ladustamisele.
Keskkonnasõbralik ehk roheline olelusring lähtub sellest, et kasutusest kõrvaldatud tooted (jäätmed) on töödeldavad mõne uue toote tooraineks. Selletõttu nimetatakse rohelist olelusringi ka suletud olelusringiks (closed loop life cycle).
Selline hällist hällini lähenemisviis annab traditsioonilise ökonoomika lähenemisele laiema vaatenurga ja arvestab ka kulusid, mis tavaliselt välja jäetakse. Peale põhiprotsesside tuleks üle vaadata ka tugiprotsessid. Mitmeid võimalusi keskkonnamõju vähendamiseks leiab ka tavalises kontoritöös.
Paljud ettevõtted jõuavad rohelise auditi käigus tõdemuseni, et kõik algab tegelikult tootest, täpsemalt tootearendusest. Selle tulemusena haaratakse keskkonnaspetsialistid juba tootearendusprotsessi, et hiljem mitte asju ümber teha, ja nii säästetakse palju aega ja muid ressursse. Esmase keskkonnamõjude hindamise võib iga ettevõte enda jaoks ka ise ära teha. Parem on siiski kasutada väliste hindajate abi, kes suudavad protsesse hinnata objektiivsemalt.
On mitmeid ettevõttega seotud huvigruppe, kes võivad olla huvitatud rohelise auditi tegemisest: omanikud, töötajad, kliendid jne. Kui auditi eesmärk on keskkonnahoiupanuse näitamine oma klientidele ja (välis)partneritele, siis on kasulik lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemidest ISO 14001 või EMAS (eco-management and audit scheme).
Sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast võib rohelise auditi tulemusena leida väga erinevaid võimalusi protsesside ja toodete täiustamiseks ning kulude kokkuhoiuks. Üldjuhul on suurem võimalus kulude kokkuhoiuks tootmissektoris: kõige tihemini vee- ja energiakasutuses, materjalikasutuses ja jäätmete käitlemises.
Lisaks võib roheline audit pakkuda ettevõttele võimalusi parandada töö kvaliteeti ja efektiivsust, vähendada töökeskkonnast tulenevaid riske töötajate tervisele ja suurendada laiemalt töökeskkonna ohutust, vähendada mitmesuguseid kulutusi ja saavutada lisaväärtust ettevõtte maine tõusuga.
Kui auditi tulemusena koostatakse keskkonnaaruanne, on see ka oluline ettevõtte kommunikatsioonivahend. Keskkonnaaruandes kajastatakse kindlasti veel ka ettevõtte keskkonnamõju näitajate dünaamikat ja võrdlust sama sektori teiste ettevõtetega.
Rohelist turundust kasutada ja oma ettevõtte rohelise auditi tulemusi laiemalt kuulutada on põhjust eelkõige neil ettevõtetel, kes oma keskkonnajuhtimise praktikaga ületavad seadusega sätestatud keskkonnanõudeid. Või vähemalt üritavad teha kõik endast oleneva, et neid ületada. Lihtsalt tõika, et ettevõte keskkonnanõudeid täidab, tuleks hakata pidama iseenesest mõistetavaks.
Juba eksisteeriva toote puhul on võimalus selle keskkonnamõju vähendada toodet parandades ja taaskasutades. Kui toote keskkonnamõju võetakse arvesse aga juba tootearenduse etapis, on võimalused oluliselt avaramad.
Autor: Liina Joller